Nemad olid siin
Uusi eesti filme tuleb praegu nagu laudu Vändra saeveskist, nii et ühe käe sõrmedest jääb järjepidamisel puudu. Pühapäeval jõuab Rakvere kinno „Päevad, mis ajasid segadusse“, mis heidab pilgu ühe noorteseltskonna ellu palaval suvel 90ndatel.
Allar (27) on proovinud ühte ja teist, kuid päris selget eluplaani ei oma. Ühel leitsakulisel suvepäeval sõidab ta koos autotäie sõpradega teelt välja ja pärast toibumist hakkab ebamäärase sisetunde ajel lihtsalt mööda raiesmikku jooksma. Justkui muinasjutus jõuab ta kraavikaldale, mille teisele kaldale jäävast kuusemetsast kuuldub peomuusikat.
Allarit mängiv Hendrik Toompere Jr annab hästi edasi tegelase sisepingeid. Noormees püüab osa saada tolleaegses ühiskonnas toimuvatest muutustest. Üheks kihiks filmis on tegelikult üsnagi tõsine olelusvõitlus, mille filmi sisututvustuse keskne kujund “ühelt peolt teisele” päriselt ei ava. Siiski, koos värvikate tegelastega kangastub kinolinale 90ndatest realistlik ja kaasahaarav pilt, mis võib pakkuda äratundmist kõigile, kel tollest ajast isiklike mälestusi.
Küsimuse kohaks filmi hindamisel võiks olla loo jutustamise teatav katkendlikkus ja tegelaste vähene avamine, kuid selle korvab kogu filmi läbiv intensiivne ja tegelaste suhtes hooliv atmosfäär – nad on täiega kohal ja saavad omatahtsi tegutseda. Filmi tegijad eesotsas rezhissöör Triin Ruumetiga on suurepäraselt hakkama saanud tegelaste sisemiste tunnete, pingete, soovide, vajaduste tundliku ja reljeefse kujutamisega aktiivse välise tegevuse kaudu. Ja kuna filmi teemaks on eneseotsing, siis võiks vahest öelda, et see toimubki pigem fragmentaarselt, eraldiseisvate sündmuste kaudu.
Näitlejate valik osadesse on väga õnnestunud. Eriti esile tõstan kunagise Nexuse laulja Merlyn Uusküla (suurepärane filmidebüüt!), Allari ema mänginud Liina Vahtriku ning Juhan Ulfsaki, kes mängib Allari eeskuju Juuliust. Nad toovad tegevuskohale isikupäraselt huvitavat puudet ja vaadet. Samas loodaksin, et Taavi Eelmaale pakutakse tulevastes filmides mingit muud rolli kui „salapärane kohalik autoriteet, kellele meeldib filosoofia“, nagu nägi ka mullusügiseses “Rouklis”, sest vastasel juhul oleks tegu näitleja ande raiskamisega.
Leidlikke visuaalseid lahendusi näeb filmis palju, eriti hästi on lavastatud ja üles võetud Triinu baari õues toimuv peomelustseen. Meeleolu häälestas hästi ka filmi alguse intensiivne helitaust, samuti kimp tolleaegseid eestikeelseid tantsulugusid, millest eredaimana jäi meelde lõputiitrite ajal kõlav “Lootus“, esitajateks Kalle Kukk ja Astra. “Päevad, mis ajasid segadusse” on selge õnnestumine ja selle vaatamine igati soovitatav.
Tõnu Lilleorg
“Foto Päevad1”
Hetk väliolengult eramaja aias. Foto: Kinosaurus Film
“
Foto Päevad2″
