Niiskusprobleemid eramajas: kuidas ventilatsioon saab aidata?
Kuigi tundub, et kliima soojenemise mõjul muutuvad meie suved järjest pikemaks ja sügisvihmade saabumine lükkub aina kaugemale, siis tegelikult ei suuda madalamalt liikuv päike enam õhku piisavalt soojaks kütta ning külm ja niiske ilm võtab üha enam võimust. Seda illustreerib hästi sügisesel päikselisel päeval murul püsiv kaste, mis hoolimata päikese ponnistustest päeva jooksul päriselt ära kuivada ei jõuagi.
Nõndasama iseloomulik on jahedatel sügisöödel aknaklaasidele tekkiv kondents, mis osutab vääramatult lähenevale külmaperioodile. Halb on lugu siis, kui kondenseerunud veepiisad pärlendavad akende siseküljel – see on selge märk hoones esinevast liigniiskusest.
Üldiselt taanduvad hälbed normaalsest õhuniiskusest toas, mis võiks olla vahemikus 40-50 protsenti, alati tasakaalustamata ventilatsiooni- ja küttesüsteemidele. Ebapiisav õhuvahetus viib tagajärjena paratamatult kas liiga kuiva või niiske toaõhuni.
Soojustagastusega ventilatsioon
Kasvavate energiahindade hirmus lükatakse sügisel kütteperioodi algust järjest kaugemale. Tänapäevaseid isolatsioonimaterjale ja avatäiteid kasutades polegi tihtipeale toaõhk nii jahe, et oleks vaja otseselt kütma hakata. Küll aga on tõusnud õhuniiskus ajendiks, miks küttesüsteem pärast suve sisse lülitada.
Parim lahendus, mis tagab optimaalse õhuniiskuse toas ja ei löö ka küttearvena rahakotti auku sisse, on soojustagastusega ventilatsioon. Lühidalt kirjeldades on soojustagastusega ventilatsioon kompleksne süsteem, mis suunab majast välja liikuva õhu läbi soojusvaheti ning väljuva toaõhu soojuse abil soojendatakse üles sisse suunatav jahe välisõhk. Efektiivsemate soojusvahetite kasutegur on seejuures ligikaudu 90 protsenti. Tulemusena on tuppa sissepuhutava värske õhu temperatuur ainult kümnendiku jagu madalam üldisest toatemperatuurist ning ei teki külma õhu ega tuuletõmbuse tunnet.
Lisaks on ütlematagi selge, et maja kütmisele kulub nii palju vähem energiat (loe: raha) võrreldes sellega, kui tuppa liiguks otse ilma eelneva soojendamiseta külm välisõhk.
Ventilatsioon kui osa tervikust
Nagu öeldud, viitab liigne õhuniiskus toas üldjuhul tasakaalustamata kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele. Ventilatsiooniseadmed peavad olema optimaalsed ning balansis nii eramaja suuruse, soojapidavuse kui ka ruumide liigendatuse ja seal kasutatavate küttelahendustega.
Õhu liikumine võib eramu eri osades, sõltuvalt kütteallikast, märkimisväärselt varieeruda. Nii näiteks kuivatavad radiaatorid toaõhku palju intensiivsemalt kui vesipõrandaküte ning ahjuga ruume küttes tuleb arvestada üsna tuntava temperatuuri kõikumisega nii kogu hoone kui ka ühe ruumi piires. Seepärast on ventilatsiooniseadmeid valides väga tähtis jälgida, et moodustuks üks ja terviklik süsteem, mis tagab parima lahenduse just konkreetset elumaja silmas pidades.
Kindlasti on mõistlik kasutada spetsialistide abi, sest neil on ülevaade ja teadmised, milliseid komponente ja lahendusi on otstarbekas ja võimalik nimelt selles majas kasutada. Näiteks on soojustagastusega agregaate mitut tüüpi ja vaevalt, et ilma eelneva ettevalmistuse ja teadmisteta suudab majaomanik hinnata, kas tema koju sobib enam plaat- või rootorsoojusvahetiga agregaat või kas on otsest vajadust soojus- või niiskustagastusega süsteemi järele.
Niiskust ei saa eirata
Seega on toimiva ventilatsioonisüsteemi aluseks nii hästi koostatud projekt, sobivalt kokku klapitatud ventilatsioonisüsteemi osad kui ka süsteemi valmimise järel toimuv mõõdistamine, mille põhjal selgub, kas kõik projekteerimisel ette nähtud tulemused on saavutatud.Lõpetuseks tasub üle korrata, et liigne niiskus eramajas pole nähtus, mida eirata ja millega mitte tegeleda. Pikaaegne liigniiskus on hävitav nii hoone kui ka selle elanike tervisele. Inimesele avaldab enim mõju hallitusseente ja nende eoste levimine eluruumides. Julgemate oletuste põhjal moodustab ligi poole hingamisteede haiguste põhjustest just ebakvaliteetne õhk eluruumides. Hoonete elueale mõjub hävitavalt liigniiskuse tõttu tekkiv hallitus, mädanik ja korrosioon hoone konstruktsioonides.
