Noored ammutasid praktilisi kogemusi
|Teistkordselt toimunud õpipäeval osalesid Lääne-Virumaa 5.–9. klassi õpilased ettevõtetes ja asutustes korraldatud töötubades, kus igaüks ka ise mõne reaalse ülesande täitmisel käe külge sai panna.
Liisi Kanna
Maakondlikku üritust „Õpime koos“ veab Lääne-Viru Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse programmijuht Anu Oja. Idee seesuguse ettevõtmise algatamiseks tekkis tal ülemöödunud aastal, kui tuli võtta üle ideede laada korraldamine, mille läbiviimist varem maavalitsus juhtis.
„Ideede laat oli juba hästi suureks kujunenud, lõpus need arvud olid tohutud – üle tuhande lapse tuli kokku. Toimus tohutu tormamine, tegelikult aega kellelegi süveneda ei olnud. Ma ei saanud aru, miks seda tehakse – sisu hakkas minu jaoks ära kaduma,“ rääkis „Õpime koos“ projekti juht Anu Oja.
Samal ajal korraldasid Rakvere Reaalgümnaasium eesti keele ainesektsiooni õpetajad koolisisest õpipäeva, kus noored läksid vilistlaste juurde töötubadesse. „Minu enda lapsed õpivad seal ja neilt kuulsin selle kohta. Mõtlesin kohe, et nii lahe üritus!“ meenutas Oja.
Nii küsitigi reaalgümnaasiumilt luba sarnase klassist-välja koolipäeva korraldamiseks ning hakati asjaga pihta. „Ühelt poolt on see suur õpipäev, teiselt poolt suur karjääripäev. Noored lähevad ettevõtetesse ja asutustesse kohapeale ning seal tehakse neile praktiline töötuba,“ selgitas projektijuht, lisades, et tehtavat on püütud siduda ka konkreetsete ainetundidega, et oleks ka õpiväljund.
Valikuvõimalustega tutvumine
Oja rääkis, et eelmisel aastal võttis natuke aega, enne kui hakati uue ürituse ideest aru saama ja kohtasid kinni panema. „Tänavu kui registreerimise kuu enne toimumispäeva avasin, mõtlesin ka, et nüüd läheb veidi aega, aga esimese kolme päevaga said töötoad täis,“ tõdes korraldaja.
Kokku viidi läbi ligi 60 töötuba, kus jagus kohti umbes 700 noorele. Tegevusvaldkonnad jagunesid seinast seina, alates juuksuri, pitsavalmistaja ja fotograafi ametist kuni politseiniku, keevitaja ja turundajani välja. Õpitubasid korraldati Rakveres asuvates ettevõtetes-asutustes, osaleda said aga noored üle maakonna.
„See on kogukonna üritus – ettevõtete ja koolide kokkusaamiskoht. Tänapäeval väga palju räägitakse, et koole ja ettevõtteid peaks paremini siduma, et õpilastel tekkiks ettekujutus, mis päriselus toimub,“ selgitas Anu Oja ürituse eesmärki. „Karjääri planeerimisega tuleb alustada võimalikult vara, vaadata, mis sind huvitab ja kus ühte või teist koolis õpitavat ainet tegelikult vaja võib minna,“ jätkas korraldaja.
Ta lisas, et oluline on luua noortele pilt, millised ettevõtted olemas on ja millega Lääne-Virumaal tegeletakse – nii saab ühtlasi suurendada võimalust, et tulevane töötaja või tööandja ka pärast õpinguid või maailmaavastamist kodumaakonda naasmist kaalub.
Korraldaja sõnul on kasu kahepoolne, sest võõrustajad tutvuvad omakorda noorte seisukohtade ja ootustega. „Ettevõtted saavad tagasisideks noorte vaate käsitletavale valdkonnale,“ sõnas Oja.
Sushi- ja teatrisõbrad
Ka teist aastat sushivalmistamise töötuba läbi viinud Rakvere toitlustusettevõtte Sushi Tiger omanik ja peakokk Aire Kronberg tõi välja, et niisugusel üritusel osaledes saab teadlikumaks noorte eelistustest.
„Ühest küljest aitab see kaasa kogukonnatunde tekkimisele – saan ühiskonnale midagi tagasi anda,“ nimetas Kronberg ühe ettevõtmisel kaasa löömise põhjuse. „Ja tegelikult mulle meeldib vaadata, kuidas värsked sushisõbrad peale kasvavad,“ jätkas ettevõtja.
„Ei ole nii, et lapsed sushit ei sööks. Töötoas tegime toorest kalast, mitte ühtegi küpsetatud sushit. Ja kahe grupi peale oli üks noor, kellel vist väga ei meeldinud,“ jagas Kronberg muljeid. „60–70 protsenti osalenutest olid ka varem Sushi Tigeris käinud.“
Klassist-välja koolipäeva oluliseks tunnuseks on ka individuaalne lähenemine – iga noor saab ise valida, kuhu töötuppa läheb, mitte õpetaja ei pane klassi kirja. „Igaüks saab oma huvist lähtuvalt selle valiku teha,“ sõnas Oja.
Selle kinnituseks oli ka Rakvere Teatri kogemus, kus korraldati tänavu lausa kolm töötuba: lavaehituse, valgustehnika ja grimmi teemal. „Meil oli hea meel tõdeda, et sel aastal osalesid töötubades väga teadlikud noored inimesed, kelle silmad särasid juba teatriuksest sisse astudes. Neil olid varasemad kogemused teatrivallas ning nad tahtsid saada teada veel ja sügavamalt. Selliseid huvilisi on ainult rõõm teatris tervitada ning tutvustada neile meie igapäevaelu,“ kirjeldas endi kogemust Rakvere Teatri turundusspetsialist Laila Talunik.
Ta lisas, et niisugusel üritusel osalemine on oluline, sest aitab tutvustada teatris leiduvate ametite mitmekesisust. „Rakvere Teater on Lääne-Virumaal üks tuntumaid kultuuriasutusi. See, et teatrit võetaks ka kui ettevõtet, mis võimaldab leida töö väga erineval ametipostil (näitlemisele lisaks), vajab noorte hulgas teadvustamist. Selleks on taoline projekt nagu „Õpime koos“ suurepärane võimalus,“ kommenteeris turundusspetsialist.
Kahel aastal järjest on väga populaarseks osutunud Aire Kronbergi läbi viidud sushivalmistamise töötuba.
Foto: Rakvere Põhikool