Noored kogunevad maailma parandama
Täna toimub Rakveres Lääne-Virumaa Osaluskohvik, kuhu on kutsutud 14-26 aasta vanused noored kõigist maakonna koolidest. Kuulutaja küsimustele vastas Lääne-Virumaa Osaluskohviku koordinaator Rauno Põld.
Maris Marko
Milleks on osaluskohvikuid vaja?
Usun, et osaluskohvik on üks väheseid kohti, mis toob kokku maakonna koolide inimesed ja laseb noortel arutleda erinevatel aktuaalsetel teemadel. Samuti saavad noored koostöös lauajuhtide ja otsustajatega leida probleemidele lahendusi, mis võivadki kujuneda reaalseteks tegudeks ja muuta maakonna elu paremaks.
Mis kogunenud teadmisega peale hakatakse?
Sellel aastal toonitas Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) eriti, et tulemustega peab midagi ette võtma, sest siiamaani on need soiku jäänud. Kavatsen pakkuda neid maavalitsusele ja kui mõnda muud ametiasutust huvitavad konkreetse teema puhul noorte mõtted ja ideed, siis usun, et ka nendega saame koostööd teha. Kindlasti lähevad tulemused kohalikele noortekogudele, kes saavad vastavalt sellele organiseerida oma tööd.
Kes on need noored, kes osalevad?
Üldiselt on tegemist koolinoortega, kui üritusele on oodatud kõik noored vanuses 14-26. Julgen väita, et kohale tulevad noored, kes huvituvad oma kodukoha arengust ja soovivad kuidagi panustada.
Kes on juhendajad?
Juhendajaid ehk lauajuhte on seitse, sest teemalaudu on seitse. Need on Karin Pohla, Maria Uuetoa, Kerttu Sepp, Tiina Halling, Karin Öövel, Rasmus Kits, Annela Floren.
Miks on tänavu just sellised teemad?
Neli on igal aastal olnud ENLi määratud kohustuslikud teemad, mida peame kindlasti käsitlema. Ise saame valida kolm teemat. Meie valikud on seekord „Kuidas muuta noored vallas nähtavamaks/atraktiivsemaks“, „Ennasthävitav käitumine noorte seas – miks?“ ning „Tegusad ja rahulolevad noored arenevas kodanikuühiskonnas programmi Erasmus+ kaasabil – kuidas, kellele, miks?“ Esimene teema sai valitud sellepärast, et maakonnas pole märganud piisavalt noorte panust kohaliku elu edendamisse, me ei oska vabatahtliku tööd veel hinnata. Nüüd püüame leida sellele lahendusi. Teine teema on hetkel kõikjal aktuaalne. Osaluskohvikus räägime sellest, miks noored teadlikult hävitavad oma tervist, loodame saada avameelseid ja ausaid põhjendusi, miks nii tehakse ja kuidas seda ära hoida. Kolmas teema sai valitud sellepärast, et Europe Direct Lääne-Viru teabekeskusega on meil koostööleping ning nemad otsustasid koos Erasmus+ programmiga noortele tutvustada noortevahetust ning teisigi noorteprojekte.
Millised teemad on varem noori enim kõnetanud?
Eelmisel aastal pakkus noortele kõige rohkem huvi kaks teemat: „Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses“ ja „Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas ja kuidas luua endas koolirõõmu.“
__________________________________
Osaluskohvikute eesmärk on tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemusega noored ning noortemeelsed, et panna paika, kuhu tulevikus liikuma peame, teatab ENL. Kuigi noortel on võimalus kaasa rääkida noortevolikogudes, õpilasesindustes või noorteorganisatsioonides, ei leia ei noored ega „vanad“ tihti aega oma igapäevaste kiirete tegemiste kõrvalt rahulikult maha istuda ja KOOS tulevikku vaadata. Selleks kutsub ENL koos osaluskogudega osapooled kokku just mitteformaalses kohvikustiilis, et meeldivas keskkonnas tuleviku üle unistada. Novembri jooksul toimub üle Eesti 15 osaluskohvikut. Lisaks maakondlikele teemadele on ENL pakkunud arutlemiseks neli teemat: „Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?“, „Kooseluseadus – mida see meie jaoks tähendab?“, „Kas kool saab olla huvitav?“ ning „Appi! Ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?“
Eelmisel sügisel kogunes Lääne-Virumaa Osaluskohvikusse 65 aktiivset noort, tänavu loodetakse osavõtjate arv viia kolmekohaliseks. Foto: Maris Marko
