Ohepalus hakatakse soid taastama
Selle aasta lõpul või järgmise alguses plaanitakse alustada Ohepalu looduskaitseala soodes taastamistöid, mis peaks positiivselt mõjutama umbes 1100 ha soid ning läheb hinnanguliselt maksma 50 000 eurot.
Liisi Kanna
Kesknädalal toimus Kadrina vallas Ohepalu külas Õnnela külalistemajas Ohepalu soode taastamiskava tööversiooni tutvustus. Taastamistööd sealsel looduskaitsealal võetakse ette projekti „Soode kaitse ja taastamine“ raames.
Projekti jooksul taastatakse Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikes kokku umbes 5800 ha soid. Eelarveks on kokku 2 815 576 eurot ning rahastajateks Euroopa Liidu LIFE programm (74,61 protsenti) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tööde hinnanguline maksumus Ohepalus, väljaarvatud raietööd, on 50 000 eurot, kuid tegelik hind kujuneb riigihangete käigus.
Projekti viivad koostöös ellu Eestimaa Looduse Fond (ELF), Tartu Ülikool, MTÜ Arheovisioon ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Projekt algas 2015. aastal ning tööde läbiviimise lõpptärmin on 2020. aasta suvel.
Seni on tegeletud taastamiskava koostamisega. „Oleme Ohepalus teinud eelmisest aastast välitöid. Plaanime taastamiskava kokku saada sügiseks. Tööd võiks alata see talv, kuid eeldatavasti lükkuvad need järgmisesse aastasse,“ rääkis projektijuht Jüri-Ott Salm ELFist.
Miks ja mida täpsemalt Ohepalus teha plaanitakse, tutvustasid koosolekul Marko Kohv ELFist ja Leevi Krumm, RMK looduskaitsespetsialist.
„Eestis on võetud vastu kaitstavate soode tegevuskava, igal pool ei jõua taastamist teostada,“ märkis Kohv. Esmatähtsateks aladeks on rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari alad ja suured sookompleksid, mille hulka ka Ohepalu kuulub. „Ohepalu, oma järvedega, on väga huvitav kompleksmaastik,“ rõhutas Kohv.
Soode taastamine koosneb kahest komponendist – olulisem on kraavide sulgemine, väiksema osa moodustab raie ehk puistu manipulatsioon. Eesmärgiks on vee taset tõsta ja luua sobivad tingimused soole omastele taimeliikidele.
Ohepalus on plaanis sulgeda 53 km kraave ning teha kokku 262 paisu. Kohv märkis, et ligikaudsete elanike jaoks vast üks olulisemaid küsimusi on, kuidas teatakse, kuhu vesi kraavide sulgemise järel liigub ning kas tuleks muretseda oma maalapi pärast? „Me ei saa sulgeda kraavi, kui seetõttu hakkab vesi liikuma kaitsealast väljas oleva eramaa peale. Selleks on vaja maaomaniku luba,“ nentis ta. Vee võimalikud liikumissuunad selgitatakse välja erinevaid variante arvutis modelleerides.
Krummi sõnul on võrreldes tavapäraste sootaastamistöödega raiet Ohepalus plaanis läbi viia vähe. Teostatakse kujundusraie raadimisvõttena umbes 42,7 hektaril, harvendamine 2,6 hektaril ja ligipääsutrasside raie, trasside pindalaks umbes 12 hektarit.
Tööversiooni tutvustamispaiga peremees Ahto Neidek leidis, et sedasorti tööd on igal juhul tänuväärsed. „Ohepalu jaoks on see väga kihvt. Läbi aastate on meilgi siin seiret tegevad teadlased ööbimas käinud. Selline rahvas, kes muidu ehk ei sattuks siia külla,“ rääkis Neidek. „Üks huvitav fakt on ka, et Alar Sikk, meie aplinist, sattus siia ja vaimustus – milline kant, milline loodus. Tegime mõni aeg tagasi vabatahtlikus korras uue 30-kilomeetrise matkaraja ja nädala tagasi Alar Siku matkaklubi inimesed käisid selle raja läbi, kõigile meeldis. Kõik see tutvustab meie kanti.“
Projektijuht Jüri-Ott Salm (paremal) ja Marko Kohv Eesti Looduse Fondist taastamiskava tööversiooni tutvustamas. Foto: Liisi Kanna
