Olev Puldre: loodetavasti saavad minu töö vilju maitsta lapselapsed

Tänavustel kohalike omavalitsuste valimistel Rakvere linnas IRLi nimekirjas osalenud ning juba seitsmendat korda volikogusse pääsenud Olev Puldre selgitas, mis on teda innustanud nii pikka aega sellesse töösse panustama. Staažikas volinik rääkis ka oma vanadekodude keti arengust ja vanureid puudutavatest kitsaskohtadest Eestis.

Liisi Kanna

Olete järjepanu juba seitsmendas Rakvere linnavolikogu koosseisus. Kuidas omal ajal otsus kohalikus poliitikas kaasa lüüa sündis?

Keskerakond otsis toona oma ridadesse uusi inimesi. Alguses ma punnisin vastu, aga siis mõtlesin, et lähen proovin, mida tähendab linnavolikogus olla. Ja mulle hakkas see asi meeldima – oled linna eluga täielikult kursis, saad oma sõna kaasa öelda ja olulistele küsimustele tähelepanu suunata. Praeguseks olengi 21 aastat volikogu töös osalenud, 22. aasta jookseb. Olen selles mõttes kõige staažikam, et järjestikku ei ole keegi nii paljudes koosseisudes olnud, teistel on ikka voliniku staatus vahepeal katkenud. Nelja aasta pärast saab mul veerand sajandit volikogutööd täis. Ma arvan, et ega minu valijaskond väga selle aja jooksul muutunud ole – oma tutvusringkond, töötajad. Ju olen nende inimeste usalduse võitnud ja tänan valijaid südamest mulle avaldatud usalduse eest.

Kas nii pika aja jooksul tüdimust ei ole peale tulnud?

Ausalt öelda mitte. Mulle meeldib volikogus käia, ega see nii suur töö ju ei ole, pigem ühiskondlik panus. Võib öelda, et ma olen Rakvere linna tõeline patrioot. Olen tegelikult mulk, pärit Viljandimaalt Suure-Jaanist. Kolisin siia 1960. aastal, mil isa suunati kohaliku kultuurimaja juhatajaks. Olen elanud kõik need aastad Pikal tänaval. Mu lapsed ja lapselapsed elavad Rakveres, ei ole mööda ilma laiali läinu. Ka minu naise vanemad on siin sündinud. Meie pere on väga tihedalt Rakverega seotud ja tahan teha kõik endast oleneva, et Rakveres oleks jätkuvalt hea elada nii noortel, lastel kui vanuritel, et ka minu lapse-lapse-lapsed siit ära ei läheks. Seepärast osalengi volikogutöös, et Rakvere elanikel oleks hea olla.

Kuidas te linna arengut nende pikkade aastate jooksul hindate?

Rakvere linn on väga ilusti arenenud. Kui tuttavadki üle pika aja külla tulevad, siis ütlevad: „Oi, ei tunne enam linna äragi, nii palju on ehitatud.“. Palju on muidugi tehtud ka tänu ettevõtjatele, kasvõi reketihall. Ka pikk tänav on enam-vähem korda saanud. Eks üksikuid lagunenud maju ja krunte ikka on, aga neid leidub kõikjal – see on paratamatu.

Nüüd peaks aga rohkem hakkama mõtlema praeguse kogukonna peale – pakkuma praegustele elanikele rohkem hüvesid. Näiteks, et kõnniteed oleks korras ja igale poole pääseks ilusti ligi, tasuta bussisõit jne.

Millistes valdkondades ise volikogus enim kaasa räägite?

Eks igaüks peab rohkem kaasa rääkima teemadel, mida ta tunneb ja mille osas kogemusi omab. Ettevõtjana panustan loomulikult teadmistega majandusvaldkonnas ja kuna minu igapäevatöö on tugevalt ka sotsiaalsfääriga seotud, siis samuti neis küsimustes.

Milles teie igapäevatöö täpsemalt seisneb?

Linnainimesed tunnevad mind peamiselt toitlustajana. Aga kuna selles valdkonnas on raskeks läinud, siis olen enamuse toitlustusettevõtete tegevuse lõpetanud, järgi on veel vaid Võsu kõrts. Viimased 13 aastat olen rõhku pannud väikese vanadekodude keti väljaarendamisele. Alustasin Rakveres Pikal tänaval. Praeguseks on meil ka vanadekodud Loksal ja Aasperes. Lisaks ehitame praegu Loksale ettevõtte neljandat eakate kodu, kus hakkame pakkuma ka taastusravi võimalusi – soolakambrid, saunad, basseinid, võimlemine jne. Uude hoonesse tuleb ligi 100 voodikohta. Loodame neljanda eakate kodu avada detsembris ning soovijad võiksid kohti juba novembris broneerima hakata.

Seega ettevõttel läheb hästi?

See teenus on Eestis praegu väga vajalik. Näen perspektiivi ja seda tasub edasi arendada. Esimesed aastad olid küll rasked. Pikal tänaval on meil 50 kohaga suur maja, esimesed neli kuud elas seal vaid kaks inimest, kogu maja ja personal olid nende päralt. Pika vinnaga ettevõtmine, aga usk oli tugev ja nüüd on tulemus käes – meil on järjekorrad, ei suuda kõiki vastugi võtta, kes soovivad. Eks see sõnum läheb ju suusõnaliselt edasi, et kuidas kellegi vanemate eest hoolitsetakse. Käivitamine oli keeruline, aga aastatega oleme usaldusväärsust tõestanud.

Praeguseks läheb niisiis hästi. Minu ettevõte kuulub 2016. aasta majandustulemuste põhjal ka Creditinfo Eesti ASi kõrge krediidireitinguga firmade hulka. Samuti Äripäev on mind valinud 2016. aasta Gasell ettevõtteks. Vahest on tore, kui kusagilt kiidusõnu saad, see innustab tegutsema.

Mainisite, et teil on lausa järjekorrad. Kuidas vanadekodudega seoses Eestis hetkel olukord on?

Tegelikult oleks üht-teist vaja riigi poolt parandada. Kindlasti võiksid pensionid suuremad olla – hinnad lähevad eest ära, pensionid ei jõua järgi. Inimene, kes on eluaeg tööd teinud, tahaks pensioni ajal ka hüvesid saada, aga praegu tulevad ots-otsaga kokku. Paljud ei lähegi selle pärast vanadekodusse, et lihtsalt ei ole raha kohta kinni maksta. Praegu peavad lapsed juurde maksma. Kuna investeeringud on tehtud, siis me ei saa hinda ka päris alla lasta. Personal tahab ka palka ja riigile tuleb maksud maksta. Meie tegutseme erasektoris, aga on ka riiklikud vanadekodud ja nendega ei saa me hinna osas võistelda, sest seal on riiklikud investeeringud taga. Kui riigi toetus oleks suurem, siis ma arvan, et tegelikult oleks vanadekodusid palju rohkem vaja. Kui kord sellesse valdkonda sukeldud, siis mõistad, kui raske tegelikult vanadel inimestel on.

Näib, et vanadekodudel on Eestis veidi halb maine. Millised on vanadekodu n-ö plussid?

Kõigil on meeles nõukogudeaegne vanadekodu, see oli tõesti jube. Aga praegused erinevad toonastega võrreldes nagu öö ja päev. Paljud mõtlevad, et kuidas sa ometi viskad ema-isa kodust välja ja paned vanadekodusse, aga tegelikult teed sellega head. Meil näiteks tulevad inimesed vahel nädalaks proovima, et kuidas meeldib – 90 protsenti neist otsustab jääda. Inimestel, kes üksi kodus virelevad, pole sageli kellegagi suhelda. Vahel oodatakse nädalate kaupa last, kes vaatama tuleb, see tekitab masendust. Võib-olla on ka tuba külm ning mõnikord ei jaksata sooja toitu endale valmistada. Põhiline, mida rõhutan, ongi söök. Paljud haigused tekivad seoses sellega, kui inimene korralikult süüa ei saa. Vanadekodus on kolm korda päeva soe söök, oled pestud ja kammitud, saad seltskonnas viibida.

Millised teie tulevikuplaanid on?

Arendada ettevõtet järk-järgult edasi – paari aasta pärast ehk veel ühe maja ehitada. Ja kui minu järeltulijad sellega jätkavad, siis tulevikus on võib-olla väga suur kett. Pean ennast n-ö trampliiniks, loodan, et minu töö vilju saavad ükskord maitsta minu lapselapsed. Kui heita pilk välismaale, siis hästi toimivad firmad on sadakond aastat vanad, paarkümmend aastat ei ole ettevõtte jaoks kuigi pikk iga. Esialgu kombid piire, mina leidsin nüüd selle, mis südamelähedane on. Ehitan vundamendi üles ja pärast kerkib torn peale.

Olev Puldre ettevõte Hansaclub OÜ kuulub 2016. aasta majandustulemuste põhjal Creditinfo Eesti ASi kõrge krediidireitinguga firmade hulka.

Tunnustusel seisab: „See on märk, et olete tugev ja usaldusväärne ettevõte, kellel on suurepärased finantsnäitajad, positiivne taustinformatsioon ja hea maksekäitumine. Kõrge reitinguga ettevõtteid on Eestis vaid 18 protsenti. Kõrge reitinguga ettevõtetel on võimalik kasutada Creditinfi Eesti AS patenteeritud kaubamärki „Edukas Eesti ettevõte 2017“.“

Olev Puldre eakatega Rakvere Pika tänava majas. Foto: erakogu