Omaparvelinnud lendasid kokku

Omaparvelinnud alustasid oma uut hooaega. Kes nad on? Tegusad kuldses eas daamid (ja üks härra!), kes kord kuus justkui linnuparv vile peale kokku lendavad ja oma asja ajavad: laulavad, arutavad enda jaoks olulisi teemasid, teevad mäluharjutusi.

Katrin Uuspõld

Kõik sai alguse sellest, et Helle Pajulal oli koroona ajal lahkesti vaba aega, et elu üle mõelda. Ta on ise juba ammu pensionipõlve pidamas, aga temas oli jõudu ja tahtmist, et tegeleda kümme aastat oma koduvalla, Rakvere valla, puuetega inimestega. Ühel hetkel ta tundis, et see etapp on tema jaoks läbi ning andis teatepulga valla sotsiaaltöötajatele. Samuti oli ta hakanud koos tütrega eest vedama „Külast külla“ sarja, kus rahvas sai kokku, et koos laulda. Koroona ajal kodus istudes tuli tal äratundmine: tema ise ja temaealised peaksid ikka nelja seina vahelt välja saama.

„ Võtsin vanad nimekirjad telefoninumbritega ette ja helistasin 20 inimest läbi. Nad oleks nagu seda kõnet oodanud: jah, saame kokku!“ rõõmustas Helle.

See sattus aega, kui vallas asus tööle uus ametnik – sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialist. „Tema pidi muuhulgas hakkama tööle ka meiesugustega – kuidas ennetada abituks jäämist ja liiga vara vanadekodusse sattumist. Läksin jutuga tema juurde ja meile anti roheline tuli,“ jutustas Helle.

Nõnda sai ta loa bussi tellimiseks, et Sõmerult, Ubjast, Näpilt ja Roodeväljalt eakad huvilised bussiringiga kohtumispaika kokku tuua. „Kaja Altermann, hea tuttav, oli valmis oma pere ettevõttele kuuluvas Roodevälja mõisas meile uksi avama ja liitus ka ise ettevõtmisega. Roodevälja on üks kindel kants, kus meid vastu võetakse, teine kants on Ubja külakeskus,“ selgitas Helle.

Erandkorras alustasid nad tänavust hooaega ja oma 14. kokkusaamist sel nädalal aga ühe „parveliikme“ kodus. Algne plaan oli vahva kokkusaamine kaunis koduaias, aga kuna ootamatult oli õueõhk kolmekümnelt kraadilt poole vähemale kukkunud, siis tõestati taas, et häid lambaid mahub palju ühte lauta ja sätiti end sisse hubases elutoas.

Oluline võimalus

Lahe kooskäimine, kodust väljapääsemine, emotsionaalselt enda vormishoidmine, laulmine – need on märksõnad, mida prouad kokkusaamiste põhjustena üles loetlevad. „Mõnegi jaoks käib ajaarvamine kord kuus esmaspäevast esmaspäeva,“ teab Helle.

Omaparvelindudel on ka oma lauluvihik kokku pandud, kus igaühe lemmiklaul sees. Kokkusaamistel lauldakse sel kuul sünnipäeva ja nimepäeva tähistanud liikmete lemmiklaule.

„Olen üks viimastest liitujatest ja olen väga tänulik. Olen selline, et tahan kuhugi kuuluda, olen tegelenud aastakümneid rahvatantsuga, hetkel ma ei mõtle veel lõpetada, aga ühel päeval tuleb seda teha. Ja nüüd on mul uus asi olemas. Kooskäimine on tore ja eriti laulmine! Laul teeb rinna rõõmsaks, ütles minu isa,“ rääkis Anne Pootsik.

„Jaksad laulda, jaksad elada, ütleb vanasõna,“ lisas Helle Pajula. „Laulmine, kooskäimine, üksteise toetamine. Ükskord oli selline buss, mille astmele mina ei suutnud jalga tõsta. Ja siis käis Kaja taburet kaenlas ja aitas mind!“ jutustas Helle.

Lisaks on Omaparvelindude sees veel üks väike parveke –  elupõline muusikaõpetaja Renna Sarap ja tema lauluansambel –  nad kõik elavad Näpil ja saavad kokku Vaike köögis, kus teevad proovi. „Koroona on teinud pausi, muidu käisid vanadekodus esinemas, kui Helle kutsus mõnele üritusele,“ märkis Renna.  „“Külast külla“ ühislaulmise sarjas on nad „tõeline eessalk“,“ lisas Helle. Omaparvelindude laul kõlab kaunilt kokku, sest paljud on vanad lauljad. „Üks tuttav ütles, et lähme veel TikToki oma laulmisega!“ viskas Kaja Altermann välja.

Uued plaanid

Alanud hooajal plaanitakse kokkusaamistel rohkem rääkida tervise teemadel ja teha mäluharjutusi.

Samuti on plaan kutsuda külla valla esindajaid. „Me ei kutsu neid kohtupinki, vaid vestlema. Peame plaani, kuidas edasi minna. Aeg tiksub ju meie kahjuks, tahame nõu pidada, kuidas väärikalt elada ja võimalikult kaua terve püsida,“ rääkis Helle Pajula. „Valdavalt on vallas noored töötajad – meie oleme noored olnud, nemad vanad mitte. Tahaksime rääkida oma muredest. Ja mida teevad kõik inimesed maalimas üheaegselt – ikka vananevad.“

Omaparvelindudele on väga omaseks saanud ka M.K. Reis-X bussijuht Marek Reigo – kui esimesed bussijuhid ootasid mitu tundi rooli taga istudes ürituse lõppu, siis tema lööb kampa. „Esimesest päevast kui hakkasin memmesid teenindama, sain väga positiivse emotsiooni,“ rääkis bussijuht Marek Reigo, kes nendega ka kõik laulud kaasa laulab.

„See on kuus korra väga tore kõrvalepõige,“ lisas bussijuht, kes igapäevaselt sõidab töölisliine ja koolibussiliine.

Nime lugu

Nimi Omaparvelinnud on Kaja Altermanni väljamõeldud. „See tähendab olla omanäoline, eristuda teistest. Oleme nagu parv, tõuseme üles, teeme oma mustri, maandume kuskil,“ kirjeldas Kaja. „Meie jaoks on oluline, et on just oma parv, samad inimesed, kes käivad koos, meil on oma traditsioonid tekkinud. Oma laulud ja jutud.“

Helle loodab, et Omaparvelinnud annavad ka teistele eeskuju. „Loodan, et selliseid parvi tekib veel. On vaja ühte inimest, kes vilet annab ja rahvas tuleb kokku,“ teab tema.