Omavalitsused kaasajastavad tänavavalgustust
Äsja selgusid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tänavavalgustuse rekonstrueerimise toetuse saajad – Lääne-Virumaalt said rahastuse Kunda linn, Haljala vald ja Väike-Maarja vald, kokku veidi üle 800 000 euro.
Liisi Kanna
Tänavavalgustuse uuendamise toetusraha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning toetuse jagamist korraldatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. Toetuse andmise eesmärk on korrastada vananenud tänavavalgustuse taristut, mille tulemusel väheneb tänu kaasaegsele LED-valgustustehnoloogiale energia kasutamine.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 17. jaanuaril ning KIK laekus 57 taotlust, millega sooviti toetust kokku 41,5 miljonit eurot. Rahastuse said 22 projekti, mida toetatakse kokku 9 952 992 euroga. Projektide elluviijad lisavad omafinantseeringuna 5 384 540 eurot.
Lääne-Virumaalt said positiivse otsuse kolm projekti: Kunda linna tänavavalgustuse renoveerimine, Haljala valla tänavavalgustuse uuendamine ja Väike-Maarja aleviku tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimine.
Mahukad tööd Kundas
Kunda said toetust 582 000 eurot, millele linn lisab omalt poolt veidi üle 372 000 euro. Kunda linnapea Kaido Veski rääkis, et taotluse projekti järgi vahetatakse välja 502 valgustuspunkti, kuid ilmselt saab neid olema rohkem. „Planeerime kogu tänavavalgustuse otsast peale– kuidas võiks välja näha, kus paikneda,“ selgitas Veski. Seejuures ei ole tegu mitte üksnes uute postide panemisega, vaid paigaldatakse kaasaegne, kaugjuhitav tehnoloogia.
Linnapea nentis, et tööde teostamise täpset aega on keeruline öelda, kuid ehitus võiks alata 2018. aastal. „Enne on vaja leida projektijuht, kes valdkonnaga varem edukalt kokku puutunud. Projekteerimine ja maaomanikega kooskõlastamine võtab aega,“ rääkis Veski, lisades, et kuigi taotluse järgi on projekti teostamise tähtaeg 2019. aasta lõpp, ei usu ta, et tööd nii kaua aega võtavad.
Väike-Maarja, Haljala, Essu ja Aaspere
Haljala sai toetust ligi 200 500 eurot ning omaosaluseks on umbes 50 000. Haljala vallavanem Leo Aadel ütles, et tänu toetusele kaasajastatakse välisvalgustus valla suuremates keskustes – Haljala alevikus, Essus ja Aasperes.
„Eesmärgiks on saavutada oluline energiasääst. Paigaldatakse 111 LED-valgustit, 72 uut valgustusposti, rajatakse umbes 2 165 jm maakaabelliine ja umbes 1 410 jm õhukaabelliine,“ täpsustas Aadel. „Tänavu asume projekteerima ja tänavavalgustuse rajamine teostub 2018. aastal.“
Väike-Maarja sai toetust ligi 19 000 eurot, omaosaluseks on pea 35 000. „Vahetame Väike-Maarja – Ebavere kergliiklusteel tänavavalgustuse lambid LED-valgustuse vastu välja, 88 valgustit. Kaasajastame ka juhtimissüsteemi,“ rääkis Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa. „Projektis oli, et hanke kuulutame välja juulis, aga ehk jõuab juba juunis. Sügiseks on tööd tehtud.“
Uue taotlusvooru ootuses
Toetust taotlesid meie maakonnast ka Rakvere linn ja Kadrina vald, kuid ei mahtunud seekord paraku rahastuse saajate hulka.
„Kuna taotlusvooru eelarveks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitanud 10 miljonit eurot, saime toetada paremusjärjestuses olevat esimest 22 taotlust,“ selgitas KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink. „Projekti kohta paremusjärjestuses mõjutas saavutatav arvestuslik energiasääst valgustuspunkti kohta ja selle maksumus, projektide lõplik paremusjärjestus kujunes nende kahe valikukriteeriumi tulemuste liitmisel.“
Kink täpsustas, et peaaegu kõik taotlused vastasid nõuetele, sealhulgas Rakvere ja Kadrina oma. „Need, kes täna toetust ei saanud, saavad võimaluse tulla taotlema tulevikus, kui kuulutatakse välja järgmine taotlusvoor,“ lisas ta.
Nii Rakvere linn kui Kadrina vald plaanivad seda ka teha. „Võimaluse tekkides esitame taotluse kindlasti uuesti. See on meie inimeste jaoks väga oluline,“ märkis Kadrina vallavanem Erich Petrovits. Ta lisas, et Kadrina taotles toetust 400 000 euro ulatuses ja projekti raames saaks välja vahetada poolte tänavate valgustuse Kadrina ja Hulja alevikus.
Rakvere taotles toetust ligi 2,5 miljonit ja selle eest saaks välja vahetada 1100 valgustit ja 303 masti.
