Omavalitsused saavad 70 miljonit investeeringutoetust
Leevendamaks koroonakriisi mõjusid majandusele, otsustas riik eraldada kohalikele omavalitsustele erakorralist toetusraha, mida tuleb kasutada uute projektide elluviimiseks.
Liisi Kanna
Möödunud nädalal saatis rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele välja infokirja, kus investeeringutoetuse olemus lahti selgitatud. Esmaseks nõudeks on, et raha saab taotleda vaid 2020. aasta eelarves kavandamata objektide tarbeks. Toetust võib kasutada seni rahalise katteta töödeks või ka mitmeaastase projekti järgmistele aastatele planeeritud tööde katteks.
„Juba varem eelarvesse planeeritud tööde tarbeks toetust ei anta, sest sellisel juhul jääks tehtavate tellimuste maht samaks ega tooks majandusele kaasa lisavõimendust,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Just täiendavad investeeringud annavad praegu hädavajaliku tõuke kriisi majanduslike tagajärgedega toime tulekuks,“ lisas minister.
Üle Eesti eraldatakse kokku 70 miljonit eurot. Iga omavalitsus saab baastoetuse, mis on 200 000 eurot, kui nende elanike arv on suurem kui 4000. Sellest väiksemate omavalitsuste baastoetus on 100 000 eurot. Lisaks antakse kolm miljonit saarvaldadele, kus kehtestati rangemad piirangud. Üle jääv osa jaotatakse kõikide omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule.
Nii näiteks saab Lääne-Virumaal suurima toetuse Rakvere linn – 780 000 eurot. Väikseima aga Haljala vald 370 000 eurot. Kokku eraldatakse Lääne-Virumaale 3,9 miljonit.
Omavalitsus võib selle raha eest ehitada, lammutada või remontida mistahes objekte, paigaldada kommunikatsioone või soetada uut mööblit. Toetust antakse projektidele, mille minimaalne maksumus on 20 000 eurot.
„Riigi eesmärk ei ole toetada väga pisikesi projekte. Sellised tööd peaks iga omavalitsus suutma ise oma eelarve rahaga teha. Künnis 20 000 eurot võimaldab teha remondiprojekte ja sellega eelkõige toetada kohalikke ettevõtteid,“ seisab seletuskirjas.
Muus osas on aga omavalitsustele antud vabadust – omafinantseeringut pole tarvis, samas võib objekti ka ise panustada, esitatavate projektide arv ei ole piiratud ning nimekirja saab jooksvalt täiendada. Küll aga on paika pandud esitamise viimane tähtaeg – 15. november.
„Soovime, et omavalitsused suunaksid investeeringuteks mõeldud raha võimalikult kiiresti kohalikku majandusse,“ sõnas minister Aab. „Seetõttu oleme teinud taotluste esitamise võimalikult lihtsaks ning püüame neid menetleda kiiresti.“
Esimese nädalaga mõistagi veel ühtegi taotlust ei laekunud, käimas on arutelud. „Praegu saavad kohalikud omavalitsused rahandusministeeriumiga konsulteerida, missugused objektid on reeglitele vastavad. Toetuse saamiseks projektinimekirjad esitatakse pärast volikogus objektide kinnitamist ja hanke tulemuste selgumist,“ selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Kady-Ann Sutt protsessi.
Omavalitsus saab toetuse kätte pärast tööde teostajaga lepingu sõlmimist. Kõik lepingud peavad olema sõlmitud hiljemalt detsembri keskpaigaks, et rahandusministeerium jõuaks omavalitsusele sel aastal toetuse üle kanda.
Lisaks investeeringutoetusele eraldati riigi lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele kriisiabina 30 miljonit otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks ning 30 miljonit kohalike teede hoiuks.
