Omavalitsusi ootavad rahasüstid
Maakondliku arengu tänavune toetusraha, ligi pool miljonit eurot jagatakse Lääne-Viru omavalitsuste vahel võrdselt ära – igaüks saab teostada oma projekti. Järgmise aasta vooruks on aga suuremad plaanid.
Liisi Kanna
Esmaspäeval avatakse Rahandusministeeriumi poolt eraldatava maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme ehk MATA tänavune taotlusvoor. Toetust eraldatakse kõigile maakondadele ning tänavuseks kogueelarveks on 7,1 miljonit eurot.
Kaheksa projekti
Kui möödunud aastal otsustasid Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused kogu raha suunata Rakvere Haigla taastusraviosakonna ehitusse, siis sel korral lähenetakse teisiti.
„Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse seisukoht oli, et maakonnale eraldatav summa, 458 880 eurot läheks kõikide kaheksa kohaliku omavalitsuse vahele jagamiseks. Nende poolt konkreetselt välja valitud objektile-investeeringule. See teeb 57 361 eurot omavalitsuse kohta,“ rääkis VIROL-i tegevdirektor Sven Hõbemägi.
Omavalitsusliidu üldkoosoleku istungil veebruari lõpus otsustatigi kinnitada Riigi Tugiteenuste Keskusele esitamiseks kaheksa projekti: Kadrina spordikeskuse lasketiiru renoveerimine, Rakvere Vallimäe vabaõhukompleksi arendustegevused, Väike-Maarja hooldekodu lifti paigaldamine, Sõmeru-Näpi piirkondade rahvaspordiväljaku rajamine, Kunda ranna puhkeala arendamine, asfalteeritud rulluisu- ja suusaraja rajamine Tamsalu spordiparki, Vinni valla kergliiklusteede ehitamine ja Haljala rahvamaja rekonstrueerimine.
Toetusraha jaotumine maakondade lõikes on küll juba riigi poolt paika pandud, kuid taotlejatel tuleb sellegipoolest põhjendada, et investeeringutel on maakonnaülene mõju. Hõbemägi sõnul tehakse lõplik otsuse projektide sobivuse kohta spetsiaalses komisjonis, kuid varem on riigihalduse ministri Jaak Aabi suu läbi mõista antud, et kui maakonnas on omavahel kokku lepitud, et need on ühised huvid, peaks taotlus rahuldatama.
Laste turvakodu
Taotlusvooru avamise eel on aga üles kerkinud ka kaks ülemaakondlikku murekohta, mille lahendamiseks ühisraha kasutamine kõne alla tuleks – loomade varjupaik ja laste turvakodu.
Kodutute loomade temaatika kerkis möödunud aasta lõpul Rakvere linnavolikogus, kus jõuti järeldusele, et kuna olemasoleva, kuid ajale jalgu jäänud linna loomade varjupaiga teenuseid kasutavad ka teised omavalitsused, siis uue hoone võiks ehitada ühiselt.
Laste turvakodu puudutav probleem tõstatus aga taas viimatisel VIROL-i istungil. Nimelt on MTÜ Maria ja lapsed lõpetanud sellest aastast turvakodu teenuse pakkumise ning ühingu juhatuse liikmed Karis Mugamäe ja Kersti Suun-Deket käisid olukorda tutvustamas. „Meil on valmisolek, tahe ja meeskond, kuid pole ruume,“ tõi Mugamäe välja põhiprobleemi.
Nimelt tulnuks ühingul taotleda uus tegevusluba, selle saamiseks nõutavaid tingimusi ei oleks aga praegu enam võimalik täita – pole vastavaid vabasid ruume. MTÜ sooviks soetada maja, kuid oma rahadega seda kuidagi teha ei suudetaks. Parimal juhul näeksid nad kahekorruselist maja, kus saaks pakkuda lisaks keeruliste probleemidega noortele ravikodu teenust, mille järele on suur puudus nii maakonnas kui Eestis tervikuna.
Mure kuulamise järel esitasid nii Einar Vallbaum kui Mihkel Juhkami sarnase idee, et just seda peaks MATA rahaga lahendama ning mõte sai suure poolehoiu osaliseks.
„Toetan seda mõtet – mis me raha 50 tuhande kaupa laiali jagame, tasuks võtta käsile need probleemid, mis on meie ühised. See on ilmselgelt meie ühine probleem, mis on vaja lahendada,“ kommenteeris Tapa vallavanem Riho Tell.
Ka Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev toonitas, et nii loomade varjupaiga kui laste turvakodu küsimusega tuleb edasi liikuda. „Neid kaht teemat tuleb jõuliselt ajada,“ lausus Vassiljev, täheldades, et need on igal juhul MATA toetuseks abikõlbulikud tegevused.
Praegu ei ole turvakodu ega ka loomade varjupaiga vajadus aga maakonna arengustrateegia tegevuskavas ära märgitud ning toetuse küsimine selle aasta voorus seepärast võimalik ei ole.
„Järgmise aasta taotlusvoor avaneb juba novembris ning on lahti 2021. aasta alguseni,“ sedastas Hõbemägi, selgitades, et selleks ajaks jõuaks nii kodutute loomade varjupaiga kui laste turvakodu temaatikat arutada kõigi kohalike omavalitsuste volikogudes, kes peavad nende muudatustega arengustrateegia tegevuskava volikogu otsusega vastu võtma.
