Omavalitsuste talimängud õnnestusid igati

Möödunud nädalavahetusel toimusid 36. Eesti omavalitsuste talimängud, mille peamiseks toimumispaigaks oli seekord Viru-Nigula vald. Jagus nii pinevaid võistlusmomente kui lustakaid hetki.

Liisi Kanna

Viru-Nigula valla spordijuht Ainar Sepnik rääkis, et mainis enda soovi mänge korraldada juba varem ning 2019. aasta Eestimaa Spordiliidu Jõud kevadseminaril tegi taotluse. „Konkurentsi sisuliselt polnud ja tegelikult on see üsna vastutusrikas töö. Seega jäi sõelale vaid meie kandidatuur ja minu poolt soov võtta vastutus peakorraldajana. Nii need asjad läksid,“ sõnas Sepnik.

Spordijuht lisas, et mängud on kahel korral järjest Lääne-Virumaal toimunud – eelmisel aastal Kadrinas –, mis näitab maakonna tugevust ja aktiivsust.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum nentis, et niisuguse sündmuse korraldamine aitab omavalitsust nähtavaks teha. „See on ju tegelikult suur promoüritus nii vallale kui maakonnale. Paljud spordiinimesed Eesti teistest paigust näevad näiteks, milliseid võimalusi on meil siin laagrite korraldamiseks,“ sõnas Vallbaum, lisades, et puhkehetkedel saavad ka omavalitsusjuhid koostöövõimalusi arutada.

Ühtlasi tunnustas vallavanem väga mängude ettevalmistamise enda õlule võtnud kohalikku meeskonda. „Esimest korda teha – viis pluss!“ kiitis Vallbaum.

Ainar Sepnik avaldas heameelt, et koostöö vallavalitsuse inimeste ja allasutustega oli väga meeldiv ning sujus hästi. „Meil on sõnapidajad inimesed ja oleme tugev meeskond. Üldkorraldus jäi loomulikult minu peale ja peamine abi tuli seoses kultuurivaldkonna ning kommunikatsiooniga ja majanduskeskuse inimestelt, kes aitasid transportida inventari jms,“ kirjeldas spordijuht.

Mängude iga-aastaseks eestvedajaks oleva Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt jäi tänavuse sündmusega igati rahule ning avaldas suurt kiitust Viru-Nigula vallale. „Olid väga tublid kohalikud korraldajad, eeskätt Viru-Nigula vallast, aga ka mujalt,“ sõnas peasekretär.

Nimelt toimus osa alasid ka Rakveres, Haljalas ja Otepääl. „Ainult ühe valla piires ei ole sageli võimalik mänge korraldada,“ sõnas Volt, lisades, et tänavu tuli olude sunnil lumealad lausa teise Eesti äärde Tehvandile viia. „Aga olen rõõmus, et otsustasime siiski ka lumealad teha,“ lisas ta.

Tali ei jäänud taeva

Aga kui suurt mõju avaldas ilmastik ettevalmistuste tegemisel? „Lume puudumine mõjutas niipalju, et pidime lumealade toimumise otsuse lükkama viimastele hetkedele, see tähendab ütlesime välja, et teeme otsuse hiljemalt 26. veebruaril. Minu kindel soov oli teha lumealad, kasvõi mujal Eestis. Talimängud ilma suusatamiseta pole päris õige,“ rääkis Sepnik.

„Loomulikult tahtsime alasid läbi viia Virumaal – Mõedakul ja Kiviõlis – , kuid looduse vastu ei saa. Olime sunnitud lumealad viima Lõuna-Eestisse. Otsus oli ainuõige. Tegelikult praegune lumi ei ole piisav ja korralik suusarada vajab enne raja põhja ning seejärel veel lund,“ sõnas spordijuht vahetult enne mängude algust ka Virumaal maha sadanud lumekatte kohta.

„Lume puudumine lisas palju suhtlemist ja plaanide muutmist ning loomulikult võttis lisaenergiat. Olen väga rõõmus, et otsustasime venitada ja teha otsuse 26. veebruaril – ilmselt oli sisetunne õige, et talv jõuab kohale,“ lisas Sepnik.

Osalusaktiivsusega oldi rahul

Kokku ligi 1400 sportlast 50 omavalitsusest võistles murdmaasuusatamises, mäesuusatamises (mäesuusk ja lumelaud), meeste korvpallis, naiste korvpallis, lauatennises, males, kabes ja ujumises. Lisaks peeti meeleolukas juhtide võistluses.

Tarmo Volt nentis, et haldusreformi järel on uued suuremad omavalitsused hästi vedu võtnud ning võistlejate arvuga võib igati rahule jääda. „Kõige olulisem on, et tullakse kohale. Osalejaid oli tänavu küll veidi vähem, aga see tuli eelkõige suusatamise ja mäesuusatamise arvelt,“ sõnas liidu peasekretär.

Sama kinnitas Ainar Sepnik. „Talve pole olnud ja rada on keeruline – harrastajaid ei tule väga välja. Samas males ja kabes oli eelmise aastaga võrreldes veidi rohkem osalejaid,“ sõnas spordijuht.

Lääne-Virumaa oli Sepniku sõnul aga väga tubli – esindatud olid kõik kaheksa kohalikku omavalitsust. Maakonna tulemustest tasub siinkohal eraldi välja tuua, et linnade arvestuses oli ülekaalukalt parima Rakvere Keila ja Viljandi ees.

Suurte, üle 8000 elanikuga valdade arvestuses saavutas üle mitme aasta taas esikoha Tartu vald Rae valla ees. Kolmandaks tuli esmakordselt esikolmikusse jõudnud Saue vald. Alla 8000 elanikuga valdade arvestuses mahtusid kolm omavalitsust lausa üheksa punkti sisse: esimene Kiili vald, teine Põhja-Sakala vald ja kolmas Alutaguse vald.

Tarmo Volt nentis, et võistkondlik arvestus on keeruline, kuid vajalik, sest motiveerib sportlasi n-ö välja tulema ja endast parimat andma.

Lääne-Viru omavalitsusjuhid võidutsesid

Motiveeritust võis näha ka omavalitsusjuhtide vahelises võistluses, mille tulemus samuti võistkondlikus arvestuses loeb. Seejuures ei pea tegu olema linnapea või vallavanemaga, vaid osaleda võivad ka volikogu juhid ja abivallavanemad.

Sel korral oli kohal 27 omavalitsusjuhti, kes võtsid mõõtu kolmel alal: robootika, sise(nuti)orienteerumine ja taekwondo. Ainar Sepnik rääkis, et eesmärk oli siduda võistlus aladega, millega vallas aktiivselt tegeletakse, siseorienteerumises tutvuti aga spordihoone ja kooliga, lisaks saadi võistluse osaks olnud viktoriini kaudu infot maakonna kohta laiemalt.

Võisteldi linnade ja valdade arvestuses, eraldi arvestust peeti naistele ja meestele. Võitjateks tulid linnade arvestuses Siret Pihelgas Paidest ja Mihkel Juhkami Rakverest, suurte valdade juhtidest Janika Usin Põlva vallast ja Dmitri Okatov Tapa vallast, väikestest valdadest Kairit Pihlak Kadrina vallast ja Ivar Lilleberg Haljala vallast.

Kairit Pihkal rääkis vahetult võistluse järel, et ülesanded olid väga huvitavad. „Roboti kokkupanek oli väga tore kogemus, mulle meeldib süveneda. Ja taekwando oli minu jaoks huvitav – see õnnestus mul hästi, olin vist naistest kõige tublim,“ lausus Pihlak naerdes ning lisas, et mujal poleks ta vast selliseid asju tegema sattunud.

Lisaks põnevale kogemusele tasuks Kadrina vallavanema sõnul aga võistlusel kindlasti osaleda, et mitte oma valla sportlasi alt vedada. „Juhid peavad olema eeskujuks. Pealegi antakse punkte juba selle eest, kui juhid kohale tulevad. Osalen juba mitmendat korda ja alati on tore ka sellepärast, et näed teisi juhte ning kolleege,“ rääkis Pihlak.

Alade tulemused eraldi

Hoolimata lumevaesest talvest osales murdmaasuusatamises 325 inimest. Teatesuusatamises sai tulemuse kirja 25 naiskonda ja 27 meeskonda. Kümne parema individuaaldistantsi ja kahe parema teatevõistkonna kohapunktide liitmise tulemusena oli võidukas Järva vald Tartu valla ja Valga valla ees.

Mäesuusatamises osutus parimaks Tartu valla esindus Rae valla ja Luunja valla ees.

Ujumises võisteldi kolmel distantsil ja teateujumises. Pinevas võistluses kujunes esikolmik järgmiseks: esimene Rae vald, teine Jõhvi vald, kolmas Elva vald.

Meeste korvpallis lõpetas kahepäevase finaalturniiri võitjana Rae valla võistkond, kes pinevas kohtumises alistas Kambja valla võistkonna. Kolmandaks tuli Põlva valla võistkond.

Naiste korvpalli turniiri võitis Tartu valla naiskond Keila linna ja Rapla valla võistkonna ees. Lauatennises osales 23 viieliikmelist võistkonda. Aseri Vabaajakeskuses toimunud võistluse võitis Viljandi linna võistkond Tartu valla ja Põhja-Pärnumaa valla ees.

Kabes oli võidukas Saue valla võistkond Jõgeva valla ja Rae valla ees. Osales 24 võistkonda.

Males viis esikoha koju taas Tartu valla võistkond, teiseks tuli Vinni valla ja kolmandaks Lüganuse valla võistkond. Kahel päeva võistles kokku 21 võistkonda.