Omniva peab plaani postiteenuste ümberkorraldamiseks
Margiga kirja saatmine on vähenenud, pakkide saatmine läheb aga üha tõusvas joones. Omniva on oma teenuseid ümber korraldamas ning peab dialoogi ka omavalitsustega, et leida iga piirkonna inimeste jaoks parim lahendus: kas jääb postkontor, postipunkt, paigaldatakse grupikast või hakkab hajaasustustes marke müüma ja pakke toimetama kuller kunde kodus. Aasta-pooleteisega plaanitakse asjad toimima saada igas Eesti paigas.
Katrin Uuspõld
Omniva juhatuse esimees Mart Mägi tutvustas ettevõtte plaane Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidele. Tema sõnul on universaalne postiteenus Omniva käibes täna alla kümne protsendi. „Üks inimene Eestis saadab keskmiselt umbes ühe kirja aastas. Kirjade hulk on kadunud, aga pakkide hulk, eriti pandeemia ajal, on hüppeliselt kasvanud,“ nentis Mägi. Üha aktuaalsem on küsimus, kuidas mugavalt oma pakid kätte saada – linnades on pakiautomaadid, aga maapiirkondades on neid vähe.
Mägi selgitas, et maal postipunkti kõrvale pakiautomaati panna ei ole mõistlik, kuna postipunkti tegevustest 80-90 protsenti on pakkide väljastamine. Kui postipunkt on lahti kaks tundi päevas, siis inimesel on ikkagi raske pakki kätte saada. Mart Mägi tõdeb, et muudatusi tuleb teha terves süsteemis.
„Jaanuaris lõppes postiteenuse osutamise kehtiv regulatsioon ning uus määrus muudab mõisteid ja annab uusi võimalusi,“ rääkis Mägi. Ta selgitas, et kui teenuspunkt jääb inimesest viiest kilomeetrist kaugemale, siis on võimalik osutada teenust tema enda kodus. See näeb välja nõnda, et kui kuller teeb hommikust ringi ja viib kirjad, perioodika ja pakid kodudesse, saab ta võtta kodudest vastu ka kirja ja paki ning müüa ümbriku-margi.
„Ei ole mõistlik saata inimest teenust saama mingisse punkti, kui tal kodus käib kuller niikuinii, pealegi on maapiirkondades kullerid ka inimestele juba tuttavad,“ rääkis Mart Mägi. Omniva on sellist teenust pilootinud umbes kaks aastat. „Üle tuhande kliendi on seda aktiivselt kasutanud, nüüd tahame pakkuda kõigile, kes jäävad teenuspunktidest kaugemale kui 5 kilomeetrit,” rääkis Mägi ja lisas, et kulleri tellimine koju mõne postiteenuse jaoks saab olema võimalik nii meili kui telefoni teel.
Uutmoodi lahendused
Muudatused tähendavad Omniva võrgu ringivaatamist nii, et tagatud oleks teenuste kättesaadavus kõigile. See toob kaasa uutmoodi lahendusi, aga ka seda, et osad postkontorid muutuvad postipunktideks ning ostad postipunktid muutuvad teenuspunktideks.
Mart Mägi rõhutab, et koostöös kohaliku omavalitsusega, kes tunneb oma piirkonna olusid ja inimeste liikumist kõige paremini, soovitakse paika panna, kus paikneb kirjakast, kus pakiautomaat, kus teenuspunkt ning omavalitsusega sõlmitakse ka postipunkti teenuse osutamiseks kommertsleping.
„Postkontoreid on Eestis täna 90, eeldatavasti jääb neid järgi poole vähem,“ nimetas Mägi. „Tahame postkontorid muuta veelgi paremaks, et teenused oleksid lihtsad ja mugavad, et inimestel oleks tahe postkontorisse minna.“
Postipunktid võivad olla näiteks raamatukogudes, kus inimene saab kätte, kõik, mis vaja: ümbriku, margi, saab kirja ära saata, paki saata ja vastu võtta. Ainus, mida postipunkt ei võimalda, on raha ja tähitud kirjade saatmine.
Uus lahendus, mida on Saaremaal ka juba katsetatud, on tänavatele toodud grupikastid. Mart Mägi selgitab, et kui täna on reas postkastid, siis grupikast tähendab nende laiendamist: kastidesse mahuvad lisaks kirjadele ja perioodikale ka tellitud pakid. Tegemist on lukustatava kastiga kogukonnale, et inimene ei peaks paki järgi sõitma linna.
Pakiautomaat pole päästeingel
Pakiautomaatide võrgu kohta on Mägi sõnul postiettevõttel arusaam, et nende paigutamise mõistlikkus algab sellest, kui viie kilomeetri raadiuses elab vähemalt 500 inimest – ühe automaadi maksumus on suurusjärgus 15-17 tuhat eurot. „Pakiautomaat ei ole alati lahendus,“ nentis Mägi ja viitas, et mõistlikult korraldatud teenuspunkt võib olla oluliselt parem.
Ta tõi näite Vormsilt: vallavanem võttis ühendust ja ütles, et Vormsile on vaja pakiautomaati, sest Vormsi elanikud käivad Haapsalus oma pakkidel järgi. Pakiautomaati Vormsile ei pandud, küll viib Omniva kuller igale sealsele inimesele paki koju. „Hajaasustuspiirkondades on sama probleem, küsimus ei ole pakiautomaadis, vaid selles, et võime inimesele need pakid koju viia, sest teeme postiringi niikuinii, küsimus on, kuhu pakk jätta. Peame leidma parema lahenduse hajaasustusse kui see, et paneme sinna pakiautomaadi,“ rääkis Mart Mägi. Ta viitas, et kui kuller teeb oma ringi ära, saab ta pakid, mida ei õnnestunud üle anda kohta, viia kohta, kuhu inimene saab järgi minna: külapoodi või grupikasti. „Aga selle süsteemi väljatöötamist ei saa teha Tallinnast vaadates, vaid koostöös kohalike omavalitsustega,“ lisas ta.
Kirjakastid paigutatakse paremini
Mart Mägi nentis, et kirjakastid – kollased kastid, kuhu inimene kirjad paneb – on praegu asukohtades, kus inimesed eriti ei käi ning peaaegu pooled neist jäävad tühjaks ning vajavad ringipaigutamist nõnda, et nad asuksid külakeskustes, külapoodide juures, pakiautomaatide juures ja teistes kohtades, kus inimesed käivad.
Muuhulgas on tulevikus plaanis parandada hommikuse perioodika kiiremat kojukannet linnades nõnda, et postikullerid hakkavad sõitma elektriratastega, mil kastid taga.
Mägi sõnul peaksid muudatused teoks saama aasta-pooleteise jooksul, juhul kui Omnivas ei toimu uusi muudatusi.
