Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias

Hiljuti pälvis noor ooperilaulja Reigo Tamm Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi stipendiumi. Reigo on inimene, kelle kohta väljend „kes teeb, see jõuab“ käib justkui rusikas silmaauku. Lisaks solistiameti pidamisele Vanemuise teatris pühendab ta suure osa oma ajast kodukoha elu arendamisse, olles Tapa Vallavolikogu esimees.

Liisi Kanna

Reigo Tamm (27) on sündinud Rakveres, elu esimesed aastad veetnud Tamsalus ning kooliaja elanud Tapal. „Minu ema on pärit Tamsalust, kuid tuli Tapa Gümnaasiumisse õpetajaks,“ selgitas Reigo ning nentis, et emal on tema elus väga suur roll.
„Alguses elasime Hommiku puiesteel kahekordses puumajas, mul on sellest väga lahedad mälestused. Seal elasid peamiselt vanemapoolsed naisterahvad. Nii oli mul lisaks emale justkui hulk vanaemasid, kes kõik kasvatamisest osa said. Olid oma vaarikapõõsad, peenrad ja liivakast – fantastiline koht kasvamiseks,“ meenutas Reigo, lisades, et Tapa linn tervikuna on suurepärane kasvukeskkond.
Juba kooliajal paistis silma noormehe aktiivsus, aga ka kärsitus. „Ma ei tegelenud ainult õppetööga, see võis kohati isegi tagaplaanile jääda, sest kõik muu tundus nii huvitav. Just see „kõik muu“ on mind toonud siia, kus praegu olen.“
Kõigi tema tänaste tööde ja tegemiste puhul võib leida seoseid ja näha teatavat taustsüsteemi kooliaja lisategevustes.
Muusikakool, puhkpilliorkester, poiste- ja kammerkoorid, rahvatants, kooliraadio ja luulekonkursid panid aluse ooperisolisti karjäärile. Tapa Gümnaasiumi õpilasesinduse, Lääne-Virumaa Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhtimine oli kasvulavaks poliitikasse suundumisel.

Solfedžoga jännis
Reigo rääkis, et juba algklassides, esimeste valikute tegemise ajal tõmbas teda kultuuri poole. Poistekoori tahtis noormees väga minna, muusikakooli aga mitte. „Muusikakooli õpetajad kõik teadsid mind, sest nad laulsid emaga koos Tapa Kammerkooris. Mäletan neid katseid, seal pidi rütmi koputama ja see ei tulnud mul absoluutselt välja. Nii piinlik oli, mõtlesin, et teen emale häbi,“ jutustas Reigo.
Tegelikult ei olnud aga asi võib-olla sugugi nii hull, sest sisse ta ometi sai. „Alguses õppisin plokkflööti, siis natuke saksofoni. Seejärel hakkasin mängima eufooniumi, mille üle mul on väga hea meel. Selle pilli tämber ja hingamine on ooperilaulmisele kasuks tulnud.“
Solfedžo jäi aga tänasele ooperilauljale toona siiski raskeks. „Alguses ma ei saanud noodikirjast mitte midagi aru, õpetaja mängis ette ja mina õppisin kuulmise järgi pähe. Mingi aja pärast tuli see muidugi välja. Kui paluti poole pealt lugu mängida, siis jäin hätta,“ jutustas noormees.
Pärast mõnda aastat jättiski ta Tapa muusikakooli pooleli, see jäi aga kripeldama ning hiljem läks Reigo tagasi ja lõpetas kooli gümnaasiumi ajal.
Solfedžoga ta selle aja jooksul sõbraks siiski ei saanud. „Viimases tunnis rõõmustasin, et enam kunagi solfedžot õppima ei pea. Õpetaja hoiatas, vaadaku, et ma oma sõnu sööma ei hakka. Ja mida ma nüüd teen – söön iga päev oma sõnu!“ rääkis ooperilaulja muhedalt.
Toona välistas Reigo aga lauljakarjääri täielikult, temast pidi saama näitleja.

Lavakunstikoolist ooperilavale
See soov oli selge juba lasteaias. „Pidime joonistama oma tulevase elukutse, mina joonistasin lava, suured punased kardina ja ühe inimese sinna keskele,“ meenutas Reigo.
Kogu kooliaja olid noormehel sada rauda tules, ent seda kõike ühel eesmärgil, et olla mitmekülgne artist. „Teadsin koguaeg, et minu esimene valik on lavakunstikool ja kui ma sinna pääsen saab minu õpetajaks Nüganen.“
Ja täpselt nii läkski. Samal aastal, mil Reigo Tapa Gümnaasiumi lõpetas, võttiski üllatuslikult Elmo Nüganen kursuse juhendada.
Ka neid katseid mäletab ooperilaulja selgelt. Eelvoorus osales umbes 500 inimest, kellest järgmisesse vooru kutsuti sadakond. Kandidaadid pidid lugema luuletusi ja laulma erinevate häältega. „Mul paluti laulda nagu Tõnu Trubetsky ja vot mul ei tulnud meelde, kes see on. Laulsin oma häälega ja eks nad said aru, et ma ei teagi, kes on Tõnu Trubetsky. Mõtlesin, et vaevalt sisse saan.“
Äpardusest hoolimata pääses Reigo 13 näitlejatudengi hulka. Elu mängis aga noormehele ninanipsu ning pärast esimest õpinguaastat pidi ta lavakunstikoolist lahkuma. „See oli täielik traagika. Kõik kukkus kokku. Mul ei olnud tagavaraplaani.“
Paari päeva möödudes pakkus aga lavakunstikooli toonane juht Ingo Normet võimalust minna üle lauluosakonda, mille Reigo ka vastu võttis, saades õpetajaks noore ooperilaulja Taavi Tampuu. „Küsimus ei ole selles, mitu korda sa kukud, vaid mitu korda tõused, nagu ütles tuntud tegelaskuju, poksija Rocky Balboa,“ leidis Reigo.
Praegu kuulub noormees Vanemuise teatri koosseisu ja teeb rolle ka Rahvusooperis Estonia.
Lisaks on Reigo Tartu linna päeva kunstiline juht, veab teatris kohtumisõhtuid vanemuislastega ja on seal noortele mõeldud suvekoolis juhendaja ning lavastaja.
Vest-Agderi stipendiumit kavatseb ooperilaulja kasutada enesetäiendamiseks. „Kui tekib aega, tahaksin mõneks nädalaks välismaale õppima minna. Näiteks olen käinud mitmeid kordi Itaalias ja Soomes.“
Praegu aga Reigol vabu hetki ei ole. „Kogu aeg kulub tööle teatris ja volikogus.“
Tuleviku osas nentis noormees, et midagi välistada ta enam ei julge, kuid peab end väga eestimeelseks ning tähtsustab kodu ja juuri.

Poliitikukarjäär
Selle tõestuseks on ka Reigo aktiivne tegevus kodukandi poliitikaelus, kus ta juba seitse aastat osalenud. „Esimest korda kandideerisin 2009. aastal, sain asendusliikmena volikogusse ning valiti kultuurikomisjoni esimeheks,“ kirjeldas ta poliitikukarjääri algust.
Tänavusest kevadest on Reigo Tapa Vallavolikogu esimees.
„Minu lähedased on siin ja olen Tapaga tugevalt seotud. See võib kõlada klišeena, aga mulle tõesti läheb kohalik elu korda,“ rääkis Reigo. „Eriti seepärast, et praegu on ääretult põnevad ajad. Loodan siiralt, et Tamsalu ja Tapa ühinemine õnnestub ja tänu sellele saame mitte üksnes Virumaa, vaid terve Eesti mõistes väga võimeka omavalitsuse.“
Reigo tahab uskuda, et kõik, kes valimistel kandideerivad, soovivad tõepoolest head. „Võib-olla olen naiivne, aga ma tõesti leian, et ühte või teise parteisse kuulumine ei tee kellegi „head“ vähem väärtuslikuks. Kogu aeg ei pea strateegiliselt mõtlema, kuidas oponentidele kaikaid kodaratesse visata,“ nentis ta. „Need kaikad on kohati väga kasulikud, aga kui kaikaid on rohkem kui kodaraid, siis muutub asi mõtetuks.“

Väljatõste
Esimese rolli Vanemuise teatris sai Reigo Tamm aastal 2011. Teatri koosseisuline ooperisolist on ta 2014. aastast.
Rollid Vanemuise teatris:
Härra Vogelsang – Mozarti „Teatridirektor“ , Solist kontsertetendustel „Õhtu Kálmániga“ ja „Õhtu Straussiga“, Sõnumitooja – Verdi „Aida“, Jonas Kempe, Henn – Tubina „Reigi õpetaja“, Ubaldo Piangi – Webberi „Ooperifantoom“, Kubjas Hans – Aintsi „Rehepapp“, Schmidt – Massenet’ „Werther“, Ruiz – Verdi „Trubaduur“, Camille de Rossillon – Lehári „Lõbus lesk“

Reigo Tamm: „Küsimus ei ole selles, mitu korda kukud, vaid mitu korda üles tõused.“ Foto: Liisi Kanna