Õpirändurist õpetaja hindab kõrvutamise võimalust

Rakvere ametikooli tisleri eriala õpetaja Tõnu Suurkaev käib välisriikides nii ise teadmisi ammutamas, praktikal olevaid õpilasi vaatamas kui messe külastamas. Ametikoolis nimetatakse Tõnu õpirände kõige suuremaks sõbraks.

Liisi Kanna

Hiljuti pälvis Tõnu Suurkaev Erasmus+ programmi tunnustuse – ta on üks neljast aasta õpiränduri laureaadi tiitli saajatest haridustöötajate kategoorias. „Muidugi on päris hea meel sellise au osaliseks saada,“ rõõmustas Tõnu, kelle jaoks on tunnustus ühtlasi justkui kingituseks, sest Kuulutaja külaskäigule järgnenud päeval tähistas õpetaja Tõnu 60. juubelit.

Tõnu on Rakvere ametikoolis õpetajaametit pidanud 12 aastat ning selle aja jooksul järjepidevalt väliskoostööd arendanud – ta käib aktiivselt nii üksi kui koos õpilastega välismaal kogemusi omandamas ning võõrustab meelsasti külalisõpetajaid ja -õpilasi.

Ning seda nii töö- kui vabal ajal. Tõnu tutvustab rõõmuga väliskülalistele ametikooli võimalusi, otsib ettevõtteid praktikantide tarbeks, korraldab väljasõite Eestimaa avastamiseks ning tagatipuks valmistab ametivendadele ka maitsvaid õhtusööke ja võtab nood koguni sulgpalliringi kaasa. Ametikoolis räägitakse, et just tänu Tõnule soovivad välispartnerid Rakeveresse külla tulla ja niisugused soojad suhted on suureks abiks meie noortele välispraktikate organiseerimisel.

Nii oli ka näiteks siis, kui algas koostöö Sloveeniaga. „Sloveenia õpetajad käisid meil külas. Teadmata seda, et ma sinna neilegi kunagi külla sattun, näitasin siinseid masintöötlemise õppimise võimalusi, andsin tundi ja käisin ka Eestimaad tutvustamas – rabades ja mägedes. No tuhamägi on meil siin kõrval selline eksootilisem koht,“ rääkis Tõnu muhedalt.

Umbes aasta pärast oligi aga Tõnu Erasmus+ programmi kaudu külas nendesamade õpetajate kooli Sloveenias. „On väga tore, kui sa võtad siin külalisi vastu, tutvustad neile oma maad ja kultuuri ning hiljem siis sinulegi näidatakse sealset ja võetakse soojalt vastu,“ rõõmustas Tõnu ägeda koostöö üle.

„Sain kogeda näiteks seda, et meil ei ole küll üks-ühele ühist õppekava, aga kui vaatad sealseid tegevusi, siis nad teevad täpselt seda sama asja, mis meiegi. Samamoodi õpiti seal tegema nii taburetti kui intarsiat,“ rääkis õpirändurist õpetaja Sloveenias nähtust.

Tõnu meelest ongi teiste koolide külastamine oluline ja põnev, et näha, kuidas mujal tehakse. Sageli on kasutatavad praktikad üsna ühesugused. „Õpilased näevad siis ka, et mitte mina ainult siin ei käsi nõndamoodi teha, vaid teistes riikides samuti,“ arutles tisleriõpetaja, lisades, et õpilased võiksidki välispraktikatel justnimelt ka haridusasutusi külastada, mitte üksnes ettevõtetes toimetada, sest koolide väisamine annab võrdlusmomendi.

Vahel tuleb ette ka vau-efekti ning teistsuguseid lahendusi. Üks meeldejääv külastus oli Tõnu jaoks Prantsusmaa puidukooli, mis ongi puiduvaldkonna erinevatele ametitele spetsialiseerunud.

„Meie peame oma erialatundides kokku võtma kõik asjad – õpetame intarsiat, puidu käsitsi töötlemist ja puitskulptuuride tegemist, masintöötlemist. Teeme korpus- ja karkassmööblit, õpetame uste akende ja treppide valmistamist. Kõik on ühtekokku pressitud. Saad kolme aasta jooksul pealiskaudselt kõike natukene näidata,“ rääkis õpetaja Tõnu.

„Seal puidukoolis oli seevastu neli eraldi kursust: mööbel, puitkonstruktsioonid, puidu kunstiline töötlemine ning uksed, aknad, ja trepid,“ selgitas ta, lisades, et kursuse pikkus on tolles koolis samuti kolm aastat, kes soovib, saab neljandal aastal üht eriala lisaks õppida.

Tõnu hinnangul oleks analoogne puiduvaldkonna kitsamateks erialadeks lahutamine mõistlikum ka Eestis. „Sest praegu on õpilaste jaoks aega vähe. Jõuad ise ette näidata ja mõni kiirem jõuab võib-olla korra järele ka teha, aga see tempo on õpilaste jaoks liiga kiire,“ selgitas ta, miks võiks mõelda prantslastelt šniti võtmisele.

Tõnu on kooliga seoses rännanud mitmetes teisteski riikides, kõige enam aga Saksamaal. Seal ei käi Tõnu mitte ainult õpirändes, vaid ka vaatamas, kuidas meie poistel sealne praktika läheb. Aga hea õpetaja oskab alati ka enda jaoks midagi harivat leida. Nii näiteks plaanib Tõnu, kui koroonakriis lubab, sel kevadel Saksamaale praktikale minevate õpilaste külastamisega ühendada Ligna puidutöötlemismasinate messil käigu, mis samal ajal sealsamas lähedal toimuma peaks.

Saksamaal puiduvaldkonna messidel on Tõnu käinud oma 15 korda, suurem osa nendest oma eelmise ametikohaga seoses, kus oli eri riikide messide külastamine töö osaks. Reisipisik ja väliskoostöö arendamise soov ongi osalt n-ö kaasa tulnud Aru Grupi tehnoloogi ametis olemise ajast. Just varasem kogemus erasektoris on Tõnule andnud teisigi tugevusi, näiteks omab ta suurt hulka tuttavaid ka siinsete puidusektori ettevõtjate hulgas ning see tuleb kasuks nii õpilastele parktikakohtades leidmisel kui hilisema töökoha otsingute toetamisel.

Tõnul on valdkonnast huvituvate noortega soojad suhted ning ta on kursis ka paljude lõpetanute edasiste tegemistega. Vahel küsitakse nõu ja abi tööotsinguil, teinekord jällegi sattub Tõnu mõne oma kursuslasega kokku hoopiski siis, kui tema endine õpilane juba puidusektoris firma loonud on.

„Au on töötada Rakvere ametikoolis ja oma teadmisi-kogemusi noortele edasi anda. Neid teadmisi, mis on eluaja jooksul tulnud, on saanud õpilastele rakendada ka isegi parema infotehnoloogia kasutuselevõtu näol,“ rõõmustas Tõnu, et tema varasem kogemus Aru Grupi tehnoloogina selleski osas kasuks tulnud. „Seal olid CNC-pingid. Nüüd on meil koolis ka juba viis aastat need olemas.“

Tõnu meelest ongi tisleritöö üheks põnevaks küljeks, mis kohe alguses ka õpilastele selgeks tuleb teha, et tänapäeva tehnoloogia juures ongi arvutiga töötamine selle ameti osaks. Niisiis, kui nii mõnigi võiks küsida, kas praegune nutipõlvkond üldse sellise traditsioonilise ameti vastu huvi võiks tunda, siis tuleb välja, et itimaailmal on puiduvaldkonnas väga suur osa. Ning vähemalt praegu, vähemalt Rakvere ametikoolis tisleri erialal õpilastest puudust pole.

Rakvere ametikooli väliskoostöö toimib

„Neid õpetajaid on meil tegelikult päris palju, kes erialaselt välisriike külastavad. Aastas kuskil 10–12 õpetajat käib ise õpirändes. Ja siis on neid, kes käivad vahepeal vaatamas, kuidas nende õpilastel läheb. Lisaks väiksed koolitused-seminarid. Selles osas mina võin küll öelda, et meie õpetajad on ikka juba päris rahvusvahelised,“ rääkis Rakvere ametikooli rahvusvaheliste projektide juht Katre Lomp.

„Kui jätame koroona kõrvale, siis rahvusvaheline koostöö toimib meil väga hästi. Kõigil erialadel on võimalik õpirändesse minna. Hästi palju kasu on olnud just sellest, kui eriala õpetajad käivad kuskil ise kohal, saavad seal teiste koolide õpetajatega tuttavaks. Siis hakatakse juba arutama, et kui üks saadaks enda õpilased, kas teine siis saaks enda omi vastu saata jne. Normaalaastal käib meil üle 50 õpilase välisriigis praktikal ja üldjuhul me võtame umbes samapalju õpilasi erinevatelt erialadelt vastu ka,“ lisas Lomp õpilaste rände kohta.

Tõnu Suurkaevu sõnul on arvutitel tänapäeval tisleritöös suur roll, näiteks taustaks olevat CNC-pinki juhitakse arvutiprogrammi kaudu. Foto: Liisi Kanna