Osaluskohvikutes arutleti tuleviku üle

Möödunud reedel toimus üle Eesti üheksa osaluskohvikut, kus noored koos otsustajatega ühise laua taga probleemsetele teemadele otsa vaatasid. Lääne-Virumaa üritus toimus Väike-Maarjas.

Liisi Kanna

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) korraldab alates 2011. aastast novembris koos maakondlike noortekogude ning linna ja valla noortevolikogudega üle-eestilisi osaluskohvikuid. Need on kohtumiskohaks noortele ning noortemeelsetele, ametnikele ja otsustajatele. Ühise kohvilaua ümber arutletakse nii piirkonna murekohtade kui Eesti tuleviku teemadel.

Tänavu peeti osaluskohvikuid Tallinnas, Kohilas, Haapsalus, Väike-Maarjas, Toilas, Paides, Tartus, Võrus, Pärnus ja Karksi-Nuias.

Panus tulevikustrateegiate väljatöötamisse

Osaluskohvikute üks eestvedajatest, ENL-i juhatus aseesimees Mikk Tarros rääkis, etüle Eesti osales sellel aastal osaluskohvikutes kokku üle 500 noore. „See on üpris lai ring, arvestades kui palju noori sai otseselt Eesti tulevikku mõjutavatel teemadel kaasa rääkida. Osaluskohvikud olid ka üks osa ametlikust Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasamisprotsessist, sellel korral anti aruteludega sisend Eesti 2035 haridusstrateegia ning noortestrateegia loomiseks,“ selgitas Tarros.

„Noorte panus nende strateegiate sisendisse on märkimisväärne kui isegi mitte kõige suurem, arvestades kaasatud noorte arvu,“ lisas ta.

„Mis puudutab korralduslikku poolt, siis kindlasti on teha veel palju tööd suhtluses kohalike koolidega, et nad rohkem taolisi üritusi ja osalust ühiskonnas laiemalt väärtustaksid, sealhulgas noori osalema lubaksid,“ jätkas Tarros.

Ta nentis, et suur mõju ürituse edukaks õnnestumiseks oli ENL-i kohalikel partneritel – noortevolikogudel, kes eelkõige kohalikke noori sündmustele kaasasid. „Täname kõiki enda partnereid, kellega igapäevaselt noorte osaluse arendamisel töötame ja loodame jätkata osaluskohvikute korraldamist järgmiselgi aastal,“ märkis Tarros.

Väike-Maarjas lahatud teemad

Üheks ENL-i partneriks on ka Väike-Maarja valla noortevolikogu, mille esimehe Maris Praatsi sõnul oleks sealses osaluskohvikus võinud küll kaasa lüüa rohkem noori, kuid osalenud noorte aktiivsusega võib igati rahule jääda.

„Lääne-Virumaa osaluskohvik sujus hästi. Kogu üritus püsis ajas ning kõik planeeritud tegevused said tehtud. Noored olid aktiivsed ja motiveeritud aruteludes osalema ning tõid välja lahedaid ideid ja lahendusi,“ kommenteeris Praats.

Väike-Maarjas olid esindatud noored Kadrinast, Rakverest, Vinnist, Simunast, Rakkest ja Väike-Maarjast. Töö käis viies laudkonnas.

Laudkonda, mille teemaks oli „Koolis õpin vaid seda, mida tulevikus teha ei oska“, juhtis Eesti Noorsootöö Keskusest Kerli Kängsepp. „Laudkonnas jõuti arusaamiseni, et koolis võiks õpetada näiteks ülikoolis hakkama saamist, kuidas maksta arveid ning mis asi on pensionifond. Lisaks sellele räägiti formaalse ja mitteformaalse õppe lõimumisest,“ kirjeldas Praats.

Laudkonnas „Keskkond ei jäta“, mida juhtis Keskkonnaametist Enri Uusna, räägiti peamiselt prügi sorteerimisest ning kuidas noortele tutvustada keskkonnasõbralikku eluviisi. „Jõuti muuhulgas ka järeldusele, et noored teavad, kuidas prügi sorteerida, kuid ei tee seda, kas eeskuju puudumise pärast või sellepärast, et maapiirkondades pole see võimalik,“ rääkis noortevolikogu esimees.

Teemat „Minu digitaalne tulevik“ juhtis Väike-Maarja valla IT juht Urmas Reinart. „Ühiselt arutati selle üle, kui palju noored kasutavad erinevaid digivahendeid ning internetikeskkondi. Jõuti ka järelduseni, et koolides saaks teha õpet palju digitaalsemaks. Näiteks annaks digitaalset õpet siduda kehalise kasvatusega, kasutades nutikelli ning klassiväljakutseid,“ jätkas Praats.

Arutelu „Tervis ja sotsiaalkaitse“ juhtis Sirli Kappar, kes on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist ning seal laudkonnas oli palju juttu vaimsest tervisest ning selle seosest koolikiusamisega.

Viimase laudkonna teemaks oli „Ajaveetmise võimalused noortele“, mida juhtis Väike-Maarja noorsoopolitseinik Jaanika Künnapuu. Juttu tehti noortekeskustest ja huvitegevustest koolides.

Osaluskohvikute üleriigiliste teemade hulka kuulusid lisaks ülalnimetatuile: „#noorte heaks“, „Oskused ja töö“ ning „Kuidas noori oma vallaga siduda“.

Väike-Maarjas toimusid arutelud viies laudkonnas. Foto: Kristel Kitsing