Pagulaslaev Moero uputati tuhandete inimestega

Täna 73 aastat tagasi, 22. septembril 1944 pandi Läänemerel toime üks suuremaid inimsusvastaseid kuritegusid, kui Nõukogude Liidu sõjalennukid uputasid haavatud sõdureid, haiglatöötajaid, pagulasi ja eraisikuid vedanud transpordilaeva Moero, millel relvastus praktiliselt puudus. Kuna laeva pardal oli väga palju haavatuid ja see sõitis Punase Risti embleemi all, siis on nimetatud Moerot ka laatsaret-, sanitaar-, hospidali- või haiglalaevaks.

Moero kuulus alates 1937. aastast Belgia laevakompaniile, kuid juba 1940. aastal hõivas aluse Saksa merevägi. Laev sai uueks nimeks ehk tähistuseks H 16, kuid ajaloos teatakse teda ikkagi eelkõige Moero nime all. Osalenud mitmes operatsioonis erinevatel meredel, sattus Moero 1944. aasta septembris Eestisse, kui meie riiki piiras peaaegu igast küljest Punaarmee. Kuna oli päevade küsimus, millal Eesti langeb täielikult venelaste kontrolli alla, oli Moero eesmärgiks toimetada Eestist ära võimalikult palju sakslasi ja eestlasi, kes olid selleks soovi avaldanud.

Laev, mille meeskonda kuulus 40 meremeest, lahkus Tallinnast 21. septembril 1944 ja võttis kursi Saksamaale. Moero pardal oli sadu Saksa ja Eesti haavatud sõdureid: ühe versiooni kohaselt 600 sakslast ja 1200 eestlast. Lisaks nendele soovis laevaga Saksamaale pääseda veel vähemalt 1500 Eesti tsiviilisikut, kes ei tahtnud jääda elama nõukogude võimu alla.

Tegelikult pole tänaseni teada, kui palju oli Moero pardal inimesi – allikates on räägitud väga erinevatest arvudest. Kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt arvatakse, et laevas võis olla veidi rohkem kui tuhatkond inimest, kuid on räägitud ka 2300, 2700, 3300, 3500 või isegi üle 4000 pardalviibinust. Seda arvu polegi enam tagantjärele võimalik kindlaks teha, kuid enamasti usutakse, et laevas võis olla üle 3000 inimese.

Nõukogude luurelennuk avastas Moero transpordilaeva koos konvoilaevadega 22. septembri varahommikul ja mõned tunnid hiljem tõusid õhku umbes viisteist sõjalennukit, et minna laevu pommitama. Arvatavasti oli Moero otsesteks ründajateks 1. miini-torpeedolennuväe (torpeedokandjate) polgu torpeedolennuk leitnant Nikolai Vassiljevi (1923-1944) piloteerimisel ja pommituslennuk nooremleitnant Nikolai Ivanovi (1920-1995) juhtimisel. Teistel andmetel võis Moero ründajaks olla ka 51. miini-torpeedolennuväe polk Ivan Orlenko (1907-1992) käe all.

Vene sõjalennukid ründasid Moero laeva veidi pärast kella 11 hommikul Ventspilsi linna lähedal. Laeva tabasid torpeedo ja lennukipomm, misjärel puhkes võimas tulekahju. Erinevatel andmetel uppus Moero 7 kuni 50 minuti jooksul, viies endaga merepõhja kaasa 2700 kuni 3300 inimest, kelle hulgas oli lisaks haavatud sõduritele palju tsiviilisikuid, naisi ja lapsi.

Moero pardal olnud ja hiljem Austraalias elanud eestlane Edmund Ranniko (1922-2013) on meenutanud tänast päeva 1944. aastal nii: „Kell võis olla üksteist, kui anti häire. Laeva vile huilgas kõigest väest ja oli kuulda Vene lennukite tuttavat mürinat. Pardal tulistasid õhutõrjerelvad. Üks lennuk pikeeris alla ja samas käis õudne plahvatus. Suur laev rappus ja õhk oli tolmu täis. Kohe kustus elekter. Märkasime, et laeva mootorid seiskusid. Olime saanud õhutorpeedo tabamuse ahtrisse. Haavatud olid rahulikud, oodates tardunult oma saatust. Laevalaelt kostis hüüdeid, et lähme põhja. Samas tuli uus rünnakulaine.”

Kui laevaga igaveseks merepõhja jäänute täpne arv pole teada, siis päästetute andmed on veidi selgemad, kuigi selleski osas esineb mitmesuguseid variante. Arvatakse, et päästelaevad suutsid tuhandetest inimestest elusalt kaldale tuua 536 kuni 654. Eestlasi pääses Moerolt eluga vaid 157.

Moero uppumine oli ohvrirohkeim laevakatastroof Eesti ajaloos ja üks suuremaid ka Läänemerel. Moero hukkumispaigale kõige lähemal asuvas Eesti surnuaias Jämaja külas Sõrve poolsaarel asub mälestussammas laevaohvritele.

Moero polnud ainus pagulaslaev, mis viimase sõja ajal Läänemerel põhja lasti. Vaid mõned päevad pärast Moero hukkumist, 30. oktoobril 1944 ründasid venelased sanitaar- ja põgenikelaeva Bremerhaven, mis oli umbes 3200 inimesega teele läinud Ventspilsi sadamast. NSV Liidu lennukid pommitasid laeva mitmes laines ja suutsid Bremerhaveni põlema süüdata. Tänu päästelaevade kiirele tegutsemisele õnnestus suurem osa laevareisijatest päästa ja hukkus umbes 300-400 inimest. Võrreldes Moeroga oli hukkunute arv Bremerhavenil tunduvalt väiksem ka seetõttu, et kui Moero uppus minutite jooksul, siis Bremerhaven püsis pärast pommitamist merepinnal veel tunde.

Allan Espenberg

22. septembril 1944 hukkunud laatsaretilaeva „Moero” mälestusrist Jämaja kalmistul. Foto: EVM N 406:51, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://muis.ee/museaalview/2494813