Pagulaste keeleoskamatus takistab kiiret abi
Häirekeskus on silmitsi tõsise probleemiga, sest Eestisse elama asuvate pagulaste võõrkeeleoskus on minimaalne ja häda korral kulub palju aega probleemi edastamiseks. Suvine juhtum Vao pagulaskeskuses pani sisserändajatega seotud asutusi arutama, kuidas teenust paremini pakkuda.
Kaius Mölder
Ida päästekeskuse päästekorraldaja Hedwika Kell oli see inimene, kes võttis suvel vastu kõne hädas olevalt araabia keelt rääkivalt naisterahvalt. „Ta rääkis väga kiiresti ja arusaamatult ning katkestas kõne. Ma ei mõistnud, mis probleemiga on tegemist, sest jutt oli segane ja inimene ise paanikas,“ rääkis Kell.
Päästekorraldaja sõnul kuulas ta kõne uuesti läbi ja sai aru vaid kahest sõnast „police“ ja „Vao“. „Selle põhjal panime kokku hädaabikutse ja edastasime info politseile. Politseipatrull sõitis Vao külla ning kohapeal selgus, et tegemist oli lähisuhtevägivallaga, kus ühes araabia perekonnas oli aset leidnud peretüli. Naise kallal oli tema mees tarvitanud väga palju vägivalda ja ta oli tõsine abivajaja,“ selgitas Kell.
Päästekorraldajad tunnevad puudust tõlkidest, kes häda korral aitaks abi vajava inimese jutu arusaadavaks teha. Probleemiks on just kiiret reageerimist vajavad väljakutsed, kus helistaja vajab vältimatut abi.
„Sellisel juhul peab päästekorraldaja mõistma, milles on mure ja millist abi helistaja täpselt vajab. Me ei saa saata sündmuskohale vale abi, sest sellest võib sõltuda inimese elu,“ ütles Kell.
Teema arutamiseks kutsuti häirekeskuse initsiatiivil kokku ümarlaud, kus osalesid erinevad ministeeriumid ja mittetulundusühingute esindajad, kes teenusena pakuvad tugiisikuid sisserändajatele. Ühe punktina oli jutuks ka keeleoskamatud pagulased.
„See on teema, mille peale peame mõtlema,“ rääkis Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Kui probleem tulevikus tõsisena esile kerkib, siis peab meil mingi lahendus juba olemas olema. Täna alles töötame selle kallal ja me ei kiirusta lahenduste otsimisega, sest siin on võimalik vint üle keerata.“
Küsimuse tõstatas päevakorda ka Johannes Mihkelsoni Keskus, kes tegeleb pagulastele suunatud tugiisikuteenuse pakkumisega. Nende sõnul on välismaalastele kvaliteetse abiteenuse osutamine sama tähtis kui Eesti inimestele.
Tugiteenuse juhi Juhan Saharovi sõnul on kiire reageering väga oluline, seetõttu on vajadus tõlketeenuse järele olemas. „Arusaadavalt ei pruugi Eestis mõned kuud pagulasena olnud isik aru saada eestikeelsest juhendamisest, samuti ka inglise keelest,“ selgitas ta ning nentis, et tugiisikuid ei ole kogu aeg saadaval, et pagulaste muresid hädaabinumbrile vahendada.
Nii politsei, pääste kui ka kiirabi alluvad Siseministeeriumile, mistõttu ootavad nad arvamust, mis oleksid need võimalikud lahendused, kui mõne välismaalase või pagulasega õnnetus juhtub ning kõne hädaabinumbrile tehakse. Siseministeerium teatas, et nende jaoks on antud temaatika vähe tähtis ja pagulastega seotud hädaohud pole hetkel nii suured, et nendega tegelema peaks.
