Peidus pärand tuleb esile mitmel moel
Katrin Uuspõld
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel nentis, et nende päevade jooksul toovad muuseumid, aga ka mõned eraisikud, välja kultuurilooliselt olulisi asju, mis on seni olnud peidus. Teda rõõmustas väga, et pärast kümne aasta tagust katusevahetust varjusurma jäänud Andja tuulik on sel suvel saanud uued omanikud, kes on asunud seda muinsuskaitsealust hoonet usinalt taastama ning ka kogukonda kaasanud.
„Samuti tuleb kiidusõnu öelda Kulina mõisa omanikele, kes on seda tasa ja targu ning südamega taastanud. Kulina mõis ei ole küll muinsuskaitse all, aga seda on oskuslikult restaureeritud,“ lisas Abel.
Mõlemat paika on võimalik huvilistel külastada 11. septembril. Kulinal kuuleb Poolametsa perele kuuluva mõisa renoveerimise käigus tehtud avastustest, Andjal saab käed külge panna Talunike korraldatud talgutel ning kuulda lugusid tuuleveski ajaloolisest taustast.
Rakveres on järgmise nädala lõpus mitmeid võimalusi peidus oleva pärandi avastamiseks. Jalakäijate promenaadil Tsentrumi kõrval on juba mõnda aega olnud huvilistele uudistada välinäitus „Rakvere uks – linnaruumis nähtav või nähtamatu pärand?“. Kes ei ole jõudnud seni käia kuraatorituuril, saab seda koos Kaja Visnapuuga teha 10. septembril kell 17 ning saada teadmisi Rakveres leiduva ainulaadse uksetüübi kohta, mida paigaldati majade välisusteks aastail 1924–1953.
9.–10. septembril kell 11 on võimalik Rakveres Rehbinderi majas tutvuda seal sajandeid varjus olnud seinamaalingutega ja saada teada, kuidas sünnib uus muuseum. Renessansi- ja barokiaja õukonnatantse tantse saab näha aga 12. septembri keskpäeval Rakvere linnuses.
Rakveres Pikk tänav 29 / Spordi 14 asub ajalooline koolimaja, kus on tegutsenud Rakvere elementaarkool, Rakvere Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Ühisgümnaasium, Rakvere Linna Kaubanduskool ja kaubanduskeskkool, Rakvere Vene Keskkool, Rakvere Kohaliku Tööstuse Tehnikum, Rakvere Majandustehnikum, Rakvere Pedagoogikakool ning Rakvere Õhtukeskkool. Muinsuskaitsepäevade raames avatakse seal 9. septembril kell 12 näitus „Koolimajad Eestis“. Näitusele valitud hooned on jagatud kolme ajajärku: tsaariaeg, sõjaeelse Eesti Vabariigi aeg ja nõukogude aeg.
„Hoone teine korrus on avatud, seal saab näha klassiruume, originaaluksi ning kes kunagi seal õppinud, saavad kindlasti nostalgitseda,“ märkis Mirjam Abel.
Selles koolihoones õppis omal ajal ka Alar Kotli, kellest sai Eesti tipparhitekt. Muinsuskaitsepäevade raames avatakse 10. septembril Väike-Maarjas Pikk tn 20 ehk Kotli majas tema elu ja loomingut tutvustava püsiekspositsiooni esimene osa. Näituse orgaaniline osa on elamu, mille Alar Kotli projekteeris oma vanematele, Johan ja Elsa Kotlile, kes olid eelmise sajandi alguses Väike-Maarja kogukonna eestvedajad ning mitmekülgsed aktiivsed arendajad.
Väike-Maarja kirikusse on põhjust minna aga 9. septembril kell 14, sest muinsuskaitseameti spetsialist Kadri Tael tutvustab seal ning ka pastoraadis nii alati nähtaval olevaid kunstimälestisi kui esemeid, mida igapäevaselt näha ei saa. Lisaks jagab ta ka oma teadmisi nende varade hoidmise ja hooldamise kohta. „Testisime sel suvel mitmete külastajate peal, kas nad märkavad seda, et kiriku lühtritele on graveeritud nende annetajate nimed. Need on väikesed detailid, mis on peidus, seni, kuni neile tähelepanu juhitakse,“ märkis Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Kadri Lepik.
Lisaks on Muinsuskaitsepäevadega liitunud ka Politseimuuseum, Kalame talu Karepal, Palmse mõis, Rakvere Vallimäe veski, Rakvere linnus. Täpsema info sündmuste ja ajakava kohta leiab veebist aadressil muinsuskaitsepaevad.ee.
SA Virumaa Muuseumide juhatuse liige Viljar Vissel tutvustab Rehbinderi majas sajandeid varjus olnud seinamaalinguid. Nendest saab lähemalt kuulda ka Muinsuskaitsepäevade ajal. Foto: Andrus Eesmaa
