Piimatootjad kogunesid Aqvas

Selle nädalal oli Rakvere Aqva konverentsikeskus täitunud piimandussektoriga seotud inimestega – teisipäeval toimus Piimafoorum 2017 ning kolmapäeval konverents „Eesti piimasektori väljavaated“.

Liisi Kanna

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) traditsioonilise Piimafoorumi tänavuseks teemaks oli „Eesti piimandussektori tulevik – kas miljon tonni aastas on unelm või reaalsus?“. Päeva esimeses pooles püüti sellele küsimusele vastuseid leida vaadeldes praegust olukorda nii Eestis, Euroopas kui laiemalt maailmas ning tutvustades tulevikuprognoose.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti rääkis Eesti piimanduse kohast järgmisel aastal väljatöötamisele tulevas põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias. Lemetti märkis, et kuigi selja taga on kaks rasket aastat, on nii piimasektori olulisus kui positiivsed eeldused piimanduse arenguks säilinud.

„Piimalehmade arv on küll vähenenud, kuid piimatootmise maht mitte – piimakarja toodang lehma kohta on kasvanud,“ sedastas kantsler. „Kui küsida, kas miljon tonni on unelm, siis sobivate tingimuste korral ei ole miljoni tonni tootmine mingi küsimus,“ avaldas ta arvamust. „Piimasektor on elujõuline, strateegiline küsimus on, mida selle miljoni tonniga peale hakata – millised on hinnad, mida toota?“ jätkas Lemetti, lisades, et piimandus on praeguseks taastamas ka ekspordis oma olulist kohta.

Prognoosid

Euroopa piimatootmise perspektiividest oli foorumile rääkima kutsutud Sophie Helaine Euroopa Komisjonist. Ta tutvustas prognoosi piimanduse sektori arengutele aastaks 2030. Keskse sõnumina võib välja tuua, et nii piima tootmine kui tarbimine peaks kasvama.

Helaine nentis, et üldise elustiili muutusega kaasneb vedela piima tarbimise vähenemine, samas peaksid tõusutrendis jätkama nõudlus või ja juustu järele.

Lisaks tõi Helaine esile mahetootmise olulisuse tulevikus. See tekitas foorumil osalejais küsimuse – kas on realistlik, et Eesti suured farmid lähema kümne aasta jooksul mahedale tootmisele üle läheksid?

EPKK põllumajandusgrupi esimees ning Kõljala põllumajandusliku OÜ juhatuse liige Tõnu Post märkis, et asja paneb paika hind. „Kui mahepiima hind kataks tootmiskulud ära, siis mõni farm ehk otsustaks selle kasuks. Praegu ma kahtlen.“

Tõnu Post pidas ettekande teemal „Eesti piimatootmine ja selle prognoos“. Post nentis, et maailmas on piimatoodete tarbimine praegu suurem kui tootmine ning see anna põhjust optimistlik olla. Ta nentis, et Eestis on põllumajanduse, sealhulgas piimatootmisega hea tegeleda. „Suudame täita Euroopa Liidu kehtestatud nõudeid, oleme konkurentsivõimelised, meil on arenenud põllumajandusteadus, sobiv kliima loomakasvatuseks ja tipptasemel piimakari,“ tõi ta välja.

„Eesti põllumeestel on hea võimalus tõsta piimakarja arvukust,“ sõnas Post. „Tõenäoliselt muutub karjade struktuur veelgi. Oma noorkarjaga suudame tõsta piimalehmade arvu 3000-4000 looma aastas,“ prognoosis ta, lisades, et tõenäoliselt kasvavad just suured karjad.

Foorumi teises osas muutusid teemad spetsiifilisemaks – räägiti bioturvalisusest, söötmisest ning peatuti pikemalt mahepiima küsimustel.

Konverents

Foorumi jätkuks toimus kolmapäeval samuti EPKK korraldatud konverents, kus arutleti piimanduse ekspordivõimaluste üle.

Esimese ettekande pidanud Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand tõi välja, et piimatoodete ekspordis tuleb vähendada töötlemata tooraine väljamüüki ning lähinaabritega kauplemise kõrval leida suurema ostujõuga kaugemaid turge.

„Maaeluministeerium on võtnud eesmärgiks välja töötada toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava, mille siht on suurendada lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordis,“ selgitas Kand.

Tunnustatud piimaturu analüütik Christophe Lafougere prognoosis konverentsil, et maailmaturul nõudlus piimatoodete, eelkõige juustu, koore ja või järele Euroopa jaoks olulistel eksporditurgudel lähiaastatel kasvab. Ta tõi esile nõudluse jätkuva kasvu Hiinas, kuid huvitavad turud on ka Kagu-Aasia riikides nagu näiteks Vietnam, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia ja Tai. Kasv jätkub ka Jaapani ning Korea turgudel. Ta märkis, et vajame tulevikus rohkem piimarasva, mistõttu peaksid kokkuostjad põllumeestele andma ka selge hinnasignaali rasvasema piima tootmiseks.

Lafougere hinnangul on Eesti jaoks suur võimalus meelitada praegu suures koguses eksporditav toorpiim Leedu tööstustest tagasi ning anda sellele piimale lisandväärtus Eestis. Kuigi piimatoodete nõudlus kasvab ka ELi siseturul, on Euroopa ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks oluline jätkata vabakaubanduslepingute sõlmimisega kolmandate riikidega.

Piimafoorumi esimeses plokis osalesid vasakult Sophie Helaine Euroopa Komisjonist, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ja EPKK põllumajandusgrupi esimees ning Kõljala põllumajandusliku OÜ juhatuse liige Tõnu Post. Foto: Liisi Kanna