„Pimedusest“ elukunstnikuks
Vaikselt Koidula tänavalt ArtoRich korterstuudiosse astudes teen sammu teise maailma. Uksel tervitav Raimond Kukuškin on Rakveres tuntud kui tätoveerija, kuid stuudios avanev vaade annab kohe selge pildi, et nahale joonistamine moodustab vaid väikese osa Kukuškini loomingust.
Marko Maasik
Kui kirjeldada Raimond Kukuškinit võimalikult lühidalt, siis on ehk kõige õigem sõna elukunstnik – kunstnik, kes on tahtnud, osanud ja suutnud panna oma kirevas elus kogetu loomingusse, mis on tähelepanu saavutanud ka Eestist kaugemal.
Trellidest said nõuandjad
Kukuškini huvi kunsti vastu sai alguse juba kooliajal, aga õige hoo sai see sisse alles vanglas, kuhu ta sattus nooruses tehtud kuriteo eest. Pea seitse aastat vangistust andis noormehele aja elu üle järele mõelda. Ta tegi varasemast õiged järeldused ja hakkas täiustama oma oskusi.
Joonistamine ei olnud Kukuškini jaoks ainus võimalus ennast väljendada. Kohtudes vanglamüüride vahel Andrus Elbinguga, artistinimega Beebilõust, sai alguse Verba Ab Intra (sõnad seestpoolt – lad.k.) räppduo, mille lood jõudsid vanglast ka Raadio 2 repertuaari. Viimase saatejuhi Raul Saaremetsa sõnul oli Verba ab Intra Eesti ainus tõeline gängstaräpi esitaja.
Pikad aastad joonistamise harjutamist vanglas andsid noormehele võimaluse seal lisaraha teenida ning samas ka esimese kokkupuute tätoveerimisega. „Eks ma suuremalt osalt iseõppija olen,“ rääkis Kukuškin. „Alati, kui näen kusagil midagi sellist, mida ma veel ei oska, tahan selle selgeks saada. Aga see võtab aega, kui ise õppida. Ehk alles kolme aastaga saad kätte õige tunde, et võid nahka kasutada kui paberit. Kui kaob huvi ennast edasi arendada, ei ole vist enam mõtet ka selle alaga tegeleda.“
Suureks abiks olid Kukuškinile raamatud. Ta arvab, et hoolimata üldisest eelarvamusest vangla mõju kohta ei muutnud vangla teda halvemaks. Ühe Kukuškini lemmiktsitaadi – „Pole tähtis, palju sa loed, tähtis on, palju sa sellest võtad“ – võiks noormehe näite puhul parafraseerida hoopis nii: „Pole tähtis, kaua sa vanglas oled, tähtis on see, kui palju sa sellest endasse lubad.“
Kunst ei armasta piiranguid
Tätoveerimismasina surina saatel räägib Raimond Kukuškin, kuidas ta vabanedes seadis endale kindla suuna – hakata elama oma loomingu nimel.
„Mulle ei meeldi pidutsemas käia. Ma võin seda teha, aga enamiku ajast eelistan istuda kodus ja maalida. See on asi, millest paljud ehk aru ei saa. Oma paarile näitusele kutsusin enda tuttavaid, et nad näeksid, mille pärast ma soovin kodus olla. Kahjuks olid aga mitmed kohalekutsutud külalised mossis nägudega – nad ei saanud asjale pihta. Kui kunst neid ei huvita, siis ei huvita, aga milleks mossitada – ma ei sundinud neid ju vägisi,“ naeris Kukuškin. „Ma lihtsalt soovisin, et nad minu loomingu kaudu õpiksid ehk ka mind rohkem tundma.“
Kaks Kukuškini maali tõid talle ka seni ühe huvitavama projekti – kunstnik kutsuti septembris Stockholmi, et ta maaliks restorani Moon Lounge selle sisustusega sobivad maalid. Restoraniomanik andis Raimondile hiljem mõista, et kui lähiajal valmib ööklubi, on Rakvere kunstnik oma andega sinna rohkem kui teretulnud.
Maalimisest ja tätoveerimisest jõudis Kukuškin veelgi kaugemale. Mingil hetkel tekkis tal mõte tegeleda kujundamisega laiemalt. ArtoRich Studios võib näiteks näha valikut noormehe kujundatud T-särkidest. Üks neist on paljudele tuntud: tänavu suvel Rakveres toimunud Eesti Ööjooksu kuulsad punased särgid on Raimondi kujundatud. „Nii hea oli aknast vaadata, et nii palju reklaami korraga mööda linna jookseb,“ muigas Kukuškin.
Muusikaga tegeleb noormees edasi tänagi. Hetkel on Lejal Genesiga töös projekt Lääne-Virumaa räpparite kogumiku RLV MASSIVE kolmanda albumi kokkupanek.
__________________________
Gerli Kahk, restorani Moon Lounge omanik:
Oleme Raimondi tööga väga rahul. Ta oli südamega asja juures, tabas väga hästi ära meie eelistused ja stiili. Raimond suutis meie mõtted tervikuna seinale maalida. Kindlasti kasutame tema loomingulist ja head kunstioskust ka oma järgmistes projektides.
