Planeeritakse arendada maakondlikku teenuskeskuste võrku
Maakonnaplaneeringus on määratud neli eesmärki, mille poole pürgides võidelda muuhulgas elanike arvu vähenemise vastu Lääne-Virumaal: maakasutuse tasakaalustatus, parem integreeritus Harju-Viru ja Soome lahe piirkonnaga ning toimiv teenusekeskuste võrk.
Liisi Kanna
Äsja toimus maavalitsuses avalik arutelu Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ üle. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks määrati maakonna ruumilise arengu eesmärgid, mis kõik on ühel või teisel moel seotud elanike maakonnas hoidmise ja nende siia meelitamisega.
Planeeringu koostamisel on arvestatud olulisemate trendidega nagu IT ja ökoloogilise mõtteviisi levik, kliimamuutus, linnastumine ja rahvastiku vähenemine.
Maakasutus
Mille abil täpsemalt loodetakse inimeste arvu vähenemise vastu Lääne-Virumaal võidelda, millised on arengu eesmärgid?
Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Mati Jõgi nentis, et inimesed elavad seal, kus on hea elukeskkond, ka looduse osas. „Peab olema tasakaal linnaruumi ja looduse vahel,“ sõnas ta. Planeeringus seisab arengueesmärgina: maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine.
Oluliste loodusressurssidena tuleb arvestada nii põhjavee, maavarade, rohevõrgustiku kui väärtuslike põllumajandusmaade ja maastikega. „Tuleb kaaluda prioriteete ja mida on mõistlikum säilitada. Näiteks on Lääne-Virumaal ühed väärtuslikumad põllumajandusmaad,“ sõnas Jõgi.
Maakonnaplaneeringuga paralleelselt läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) juhtivekspert Urmas Uri tõi seoses väärtuslike põllumajandusmaadega välja probleemi, et kuigi need on määratletud, puudub seadus selle kohta, millised tegevused määratlusega kaasnevad.
Parem integreeritus
Teiseks suunaks, kuhu planeeringuga pürgitakse, on Harju-Viru toimepiirkonna parem integreeritus – lihtsainimese keeli öelduna parema transpordiühenduse loomine Tallinna ja Ida-Virumaaga. „Asume kahe hea potentsiaaliga piirkonna vahel. Parem ühendus annab meile võimaluse sinna tööle käia ja samas oleme ka neile hästi kättesaadavad. See vähendab vajadust siit piirkonnast ära liikuda,“ sedastas Jõgi.
Oluline on ka parem integreeritus Soome lahe piirkonnaga. Konkreetselt räägitakse planeeringus näiteks võimalusest luua Kunda ja Soome ranniku vahele reisilaevaühendus.
Eesmärgiks on ka arengukoridor Sankt Peterburgi, Tallinna ja Stockholmi vahel. „Rahvusvaheline laeva- ja rongiliiklus arendaks ettevõtlust,“ selgitas osakonna juhataja.
Teenuskeskused
Neljas oluline eesmärk planeeringus on toimiva teenuskeskuste võrgustiku arendamine. Planeeringu kontekstis tähendab see keskuste jagamist neljatasemelisse hierarhiasse: maakonna keskus, piirkondlik keskus, kohalik keskus ja lähikeskus. Suurema tagamaaga keskuses peab kättesaadav olema mitmekesisem teenuste valik.
„Saame aru, et teenused koonduvad sinna, kuhu inimesed. Aga riiklikult peaks olema tagatud mõistlik keskuste võrk, mille kaudu avalikke- aga ka äriteenuseid pakkuda, sest mõnes paigas ei suuda inimesed majanduslikult teenust üleval pidada.“
Keskuste võrgustik loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks maakonnas ja nende kättesaadavuse parandamiseks äärealadel.
Võtmetähtsusega on seejuures transpordisüsteem ja erinevate transpordiliikide sidustamine, st ajagraafikute klapitamine jm.
Maakonnaplaneeringu avalikuks olemise aja jooksul sai esitada muudatusettepanekuid, millest vast ühe sisulisema tegi Sõmeru vald. Nimelt oli Sõmeru algselt määratletud lähikeskusena, ent alevik soovis kohaliku keskuse staatust.
Siinjuures mängis rolli haldusreform. Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringu osakonna planeeringuspetsialist Jaan Kangur selgitas, et planeering on vaade tulevikku, mitte tänane kirjeldus. Hierarhia määramisel eeldati, et Sõmeru kaotab haldusreformi tulemusel oma positsiooni omavalitsuse keskusena. Sõmeru valla ja Rakvere valla ühinemiskõneluste käigus määrati aga just Sõmeru tulevase valla keskuseks. Sellest lähtuvalt nõustuti Sõmeru ettepanekuga, seejuures on aga planeeringus öeldud, et omavalitsusliku keskuse staatuse kaotamisel vaadeldakse alevit lähikeskusena.
Maakonnaplaneeringu koostajaks on Lääne-Viru Maavalitsus. Foto: Liisi Kanna
