Põhjakeskuses paikneb Euroopa Liidus uudne infokiosk
Tarbijakaitseamet paigaldas kolme Eesti kaubanduskeskusesse interaktiivsed stendid, kust leiab teavet tarbija õiguste ja võimaluste kohta. Esimesena avati Põhjakeskuse infokiosk.
Liisi kanna
Esimesed kolm kaubanduskeskuste infokioskit paigaldati pilootprojekti raames Rakveresse, Viljandisse ja Kuressaarde. Kaupade ja teenustega seotud tarbija õiguste kohta leiab seadmest vastuseid kasutades kontrollküsimusi, millele tuleb vastata kas jah või ei.
„Kahe-kolme küsimusega on inimesel enamasti teave käes, mida ta edasi tegema või kuhu pöörduma peaks,“ sõnas Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Uudne idee
Sooniste nentis, et sedalaadi tehnoloogia ei ole maailmas midagi täiesti uut, küll aga on üsna ainulaadne idee ise – kaubanduskeskustes tarbija õigusi ja võimalusi käsitlev interaktiivne abimees.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhtaja Hanna Turetski tõi seejuures välja, et Euroopa Liidus on taoline infokiosk ainulaadne, teistes liikmesriikides sellist asja ei leidu.
Ostukeskustele eelnes sarnase infokioski pilootprojekt Tallinna Lennujaamas, kus on teenus juba kaks aastat edukalt töötanud – ka seal on tegu Euroopa Liidus esmakordselt kasutusele võetud lahendusega. „Teiste liikmesriikide huvi selle vastu on olnud suur, aga sõltub juba neist endist, kui suutelised nad on lennujaamadega kokkuleppeid sõlmima,“ märkis Turetski.
Ameti peadirektor rääkis, et just lennujaama katsetust saatnud edu ajendas edasi liikuma. „Tarbijakaitseametisse on üksjagu pöördumisi, arvult kõige suuremahulisem on infotelefon, kuhu pöördutakse aastas 23-25 tuhat korda. Teisalt on meil ka letiteenindus, mille maht aasta-aastalt väheneb,“ rääkis Sooniste. „Meil oli pikka aega küsimus, kuidas tulla tarbijale võimalikult lähedale, tuiksoonele, tarbija igapäevasele trajektoorile. Leidsime, et võiks kasutada elektroonilist keskkonda, kust saaks vastuse enamikule küsimustele, mida infotelefonis igapäevaselt küsitakse,“ jätkas ta.
Asukoha valik
Nii katsetatigi Tallinna Lennujaamas, kus leiab infokioskist vastused lennureisidega seotud küsimustele. „Eelmise aasta kokkuvõttes selgus, et seal tehti 18 tuhat pöördumist, mis on võrreldes füüsilise teenindamise keskkonnaga suur aktiivsus,“ märkis Sooniste, lisades, et ostukomplekside kioskid olid lennujaama projektile loomulik jätk.
Aga kuidas valiti neile asukohad? Tunduks ju loogilisem seada stendid üles sinna, kus on kõige rohke kaupa ja ostlejaid – pealinna. „Väiksemates tõmbekeskustes on kogukond ühtsem ja kiosk asub tõenäoliselt kesksema koha peal. Tallinnas on müügikeskuseid palju ja ilmselt ei suudaks me märkimisväärset hõlmavust saavutada,“ selgitas Tarbijakaitseameti peadirektor. „Siin tekitab see ilmselt kõlapinda, inimesed saavad teada ja meie näeme, kui palju seda tegelikult kasutama hakatakse.“ Sooniste hinnangul võiks pöördumiste arv aastas olla tuhandetes, ja see on tema sõnul tagasihoidlik ootus.
Turetski märkis ka ära, et Põhjakeskus oli esimene, kes ameti soovile kiosk üles seada, jaatava vastuse andis. „Rakveres oli Põhjakeskus meie ainuke väljavalitu. Kui Eestist tervikuna rääkida, siis mõned kaubanduskeskused ei pidanud seda ettevõtmist oluliseks,“ sõnas ta.
Põhjakeskuse omanikfirma Balti Teenused OÜ juhatuse liige Tiiu Onga ütles, et algatus tuli Tarbijakaitseametilt ja olles avatud uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kaasamisele keskuses, mindi ideega kaasa. „Soovime jätkuvalt olla piirkonna maineliider ning lisaks suurepärasele ostukeskkonnale pakkuda oma külastajatele lisaväärtust,“ toonitas Onga.
Ta nentis, et klientide heaolu on Põhjakeskusele oluline ning loodetavasti aitab infokiosk kiiresti ja mugavalt leida vastuseid lihtsamatele probleemidele, pakkudes neile seeläbi südamerahu. Kui külastajate tagasiside on hea, näeb Onga Tarbijakaitseameti interaktiivset stendi pikaaegse lahendusena.
Infokioski tulevik
Pikema plaani osas avaldas Tarbijakaitseameti peadirektor oma salajase lootuse. „Selline stend võiks olla iga suurema kaubanduskompleksi n-ö hügieeni küsimus, elementaarne kvaliteet – anda oma klientidele ostuvõimaluste kõrval informatsiooni ka selle kohta, kust saab abi siis, kui kõik ei lähe osteldes hästi,“ sõnas Sooniste.
„Meie ise ei suuda ilmselt seda kõikjal kinni maksta, aga meie poolt on programm olemas ja kui kauplusepidaja soovib olla külastajate suhtes avatud, võiks ta kioski üles panna. Elektroonika muutub ju ka järk-järgult odavamaks,“ lausus ta, lisades, et praegu jääb ühe kioski hind kolme-nelja tuhande juurde. Kolm esimest abimeest seati üles riigi kulul.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ja Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhtaja Hanna Turetski Põhjakeskuses elektroonilist abimeest tutvustamas. Foto: Liisi Kanna
