Põlevkivikonverentsil rõhutati teadustegevuse olulisust

Pruuni kulla kaevandamine on läbi aja toimunud Ida-Virumaal, üks kaevandus asub aga ka meie maakonnas – Ubjas. Maardlaid jätkub Lääne-Virumaal mujalgi ning tulevikus ei ole välistatud ka rohkemate kaevanduste avamine.

 

Liisi Kanna

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev rääkis Kuulutajale, et kuigi põlevkivi ikka Ida-Virumaal kaevandatud, avastati pruun kuld tegelikult esmakordselt Eestis Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Kohala mõisa mail juba 1789. aastal.

Aktiivne kaevandamine sai aga alguse sada aastat tagasi Ida-Virumaal. Daatumit tähistati möödunud nädalal Jõhvi Kontserdimajas konverentsil „Põlevkivi 100+“, kus arutleti valdkonna tuleviku üle.

Põlevkivi 100+

Pikemalt oli konverentsil juttu põlevkivi kaevandamise maksustamisest. „Oleme tänase süsteemi osas olnud kriitilised. Põhjenduste leidmisega ei ole vaeva nähtud,“ rääkis Viru Keemia Grupp ASi juhatuse esimees Ahti Asmann. „Maksusüsteemi eesmärk ei ole eelarve täitmine, vaid energiapoliitika eesmärkide toetamine.“

Nendeks eesmärkideks on iseseisva energiatootmise jätkumine, kõrgema hinna aktsepteerimine energia n-ö rohelisemaks muutumiseks ja keskkonnamõjude vähendamine.

Esimees rõhutas, et keskkonnamõjud eksisteerivad kindlasti, kuid nende alusuuringud on puudulikud. Lisaks nentis Asmann, et maksuraha ei kasutata Ida-Virumaa keskkonna projektideks. Tasu, mille riik kaevandamiste pealt saab, läheb mööda Eestit laiali.

Samale aspektile juhtis teemat kommenteerides tähelepanu ka Peep Vassiljev: „Virumaal võiks olla eraldi fond, kust saaks raha taotleda lihtsamas vormis. Muidugi on ka mujal vaja keskkonnaprobleeme lahendada, aga siin on maapõuele otsest kahju tehtud.“

Konverentsil pöörati suurt tähelepanu ka põlevkivi väärindamise võimalustele ning teadustegevuse olulisusele.

„Teaduse rahastamine energia valdkonnas on selgelt ebapiisav,“ rõhutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets. Ta lisas, et selleks oleks vaja uut mehhanismi, sarnaselt varasematele Euroopa Liidu rahadele. „Oleme iseseisev riik ja ei saa ainult ELi rahadel ratsutada, peame ise vahendid tekitama.“

Ahti Asmann nentis, et ettevõtted on uusi ideid täis, aga nende teostamiseks oleks vaja rohkem uuringuid. „Praegu on tunne, et puudub tõlk infotehnoloogide ja tööstuse inimeste vahel.“

Antud teema juures rõhutas ka Sõmeru vallavanem, et põlevkivi puhul peaksid kasutusviisid olema läbimõeldud ja ettepoole vaatavad. „Põlevkivi on taastumatu ressurss. Lisaks jätame väga suure osa põlevkivi kasutamata kaevandustehnoloogiate tõttu. Oluline on efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,“ nentis Vassiljev. „Läbi teaduspotentsiaali tuleks mõelda, kuidas põlevkivi väärindada, ennekõike keemiatööstuse näol. Oleks vaja tootearendust.“

Põlevkivi Lääne-Virumaal

Rääkides põlevkivi tulevikust ei saa üle ega ümber Lääne-Virumaast. Pruuni kulda leidub Narva jõest kuni Loksa ja Tapani välja. „Ametlik põlevkivimaardla ulatub Aaspereni, Tapa ja Loksa alad on reservvarud,“ sõnas Vassiljev ning rõhutas, et paremad põlevkivimaardlad hakkavad lähiaastakümnetel ammenduma ja töösturite pilk pöördub Lääne-Virumaa poole.

Vassiljev rääkis, et meie maakonnas on põlevkivi kiht palju õhem kui Ida-Virumaal. Lisaks on meie põlevkivi kütteväärtus üle pooleteise korra madalam. Kui kaevandamisega siia jõutaks, tuleks sama koguse kätte saamiseks teha seda palju suuremal alal. „Lääne-Virumaa häda on ka see, et põlevkivi asub maapinnale niivõrd lähedal. Kaevandamised toimuksid sel juhul kõik lahtisel karjääri meetodil,“ selgitas vallavanem.

Pärast kaevandamist ei ole maaga aga enam midagi peale hakata, parimal juhul see tasandatakse ja metsastatakse.

„Lääne-Virumaal on hästi viljakas põllumaa, boniteet on väga kõrge. Kas oleme valmis selle ohverdama põlevkivi joaks?“ püstitas Vassiljev küsimuse.

„Jämedalt öeldes võib ühel ruutmeetril olevast põlevkivist saada 128 liitrit õli. Põld aga toidab meie inimesi veel tuhandeid aastaid,“ sedastas ta ning lisas, et maakonna inimesed peavad olema valmis oma põllumaad ja elukeskkonda kaitsma.

Olukord Sõmeru vallas

Sõmeru valla aladel avati esimene põlevkivikaevandus 1920. aastal Ubjas. Praegugi on meie maakonna ainsaks kaevanduskohaks just Ubja karjäär, mis avati 2004. aastal.

Ubjas kaevandab Kunda Nordic Tsement ning vallavanema sõnul teeb ettevõte seda isegi vähem, kui lubatud, sest kasutatakse mõistlikult ka alternatiivkütuseid. Lisaks kasutab Kunda Nordic sellist tehnoloogiat, kus sisuliselt kogu põlevkivi ressurss väljatakse.

Sõmeru vallas asub aga muidki maavarasid, mistõttu seab maapõue seadus sealsetele tegevustele väga karmid piirid.

„Midagi ei saa ehitada Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastamata. 85 protsenti valla territooriumist on kaetud riiklike loodusvaradega: lubjakivi, põlevkivi, fosforiit,“ täpsustas Vassiljev.

Vallavanem rääkis ka, et uues maapõue seaduses on välja toodud komplekskaevandamise mõiste, mis annab põlevkivi kaevandamisel võimaluse kaevandada ka samas paigas olevat fosforiiti. Ka siin ei ole aga teaduse areng veel piisavalt kaugele jõudnud. „Esinevad väga tõsised keskkonnaprobleemid – kuidas seda teha? Selliseid tehnoloogiaid veel ei ole.“

Jõhvi Kontserdimajas toimunud konverentsil „Põlevkivi 100+“ räägiti muuhulgas maksusüsteemist. Pildil (vasakult): moderaator Hardi Murula, Margus Vals, Marko Pomerants, Ahti Asmann, Marti Hääl, Kalev Kallemets.