Politsei andis ülevaate Rakvere õiguskorrast

Registreeritud kuritegude arv oli Rakveres 2015. aastal väiksem kui 2014., kuid vähenemise taga pole siiski mitte kodanike seadusekuulekus, vaid muutunud seadusandlus: alates 2015. aastast loetakse varavastaseks kuriteoks tegu alles siis, kui kahjusumma ületab 200 eurot.

Aivar Ojaperv

Kui liita seaduserikkumiste hulgale ka alla 200-eurosed „pisivargused“, mis liigituvad nüüd väärtegude alla, siis tegelikult on pahategude hulk hoopis tublisti suurenenud. Näiteks kuri- ja väärtegusid kokku toimus Lääne-Virumaal 2014. aastal 5663, mullu aga juba 6681.

Perevägivallajuhtumid tõusuteel

Õiguskorrast Rakvere linnas tegi kohalikule volikogule ülevaate Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemkomissar Kristi Fuchs.

Kui 2014. aastal registreeriti Rakveres 421 kuritegu, siis mullu 383. Aga nagu mainitud, mõjutab statistikat väär- ja kuriteo piiri nihutamine 200 euroni. Samal ajal on hea meel, et isikuvastaste kuritegude arv langes Rakveres 193lt 60le; liikluskuritegude (purjus juhid) arv tõusis pisut – neid oli mullu 66. Linnas ei toimunud ühtegi hukkunuga liiklusõnnetust, inimkannatanuga õnnetusi oli 7 (aasta varem 10).

Suurenenud on narkokuritegude arv ja registreeritud perevägivallajuhtumite hulk. Kristi Fuchs selgitas, et selle põhjuseks võib olla ka politsei senisest suurem tähelepanu pööramine neile valdkondadele, sest mõlemad kuriteoliigiga tegelemine on võetud prioriteediks. Samas oli kurb kuulda, et maakonnas registreeritakse keskmiselt kaks perevägivalla juhtumit päevas (!), ja see on kõigest registreeritud juhtumite arv – tegelik hulk on kindlasti veel suurem.

Rakvere politseiosakond sai mullu keskmiselt 8 väljakutset päevas, „esikohal“ on jätkuvalt varavastased kuriteod. „Isikuvastaseid kuritegusid panevad toime põhiliselt kohalikud tegelased, aga varavastaste kuritegude juures on suur roll naabermaakonnast Ida-Virumaalt tulnud kurjategijatel,“ mainis Kristi Fuchs.

Probleemsed kohad politseile teada

Politsei on kaardistanud ka Rakvere probleemsed kohad ning analüüsinud neis toimuvat aastate lõikes. „Noorte kogunemiskohaks olnud Kroonikeskuse maa-aluses parklas on nüüd kord majas,“ rääkis Fuchs, „aga see seltskond on kolinud Kroonikeskusesse sisse. Probleemne noorte kogunemiskoht on Rakvere turg. Aastaid oli murekohaks toitlustuskoht Kebab, kuid nüüd on seal asjad paranenud. Virma pubiga on samuti probleeme – alles seal oli suurem kaklus. Oleme kokku leppinud, et pubi omanikud, linna esindajad ja politsei istuvad olukorra analüüsimiseks ja lahenduste leidmiseks peagi laua taha.“

Üks Rakvere probleemsetest kohtadest on promenaadil asuv jalgrattamaja, mis asotsiaalide poolt leiab „sihtotstarbelist“ kasutamist iga ilmaga ja igal aastaajal. Foto: arhiiv