Politseireformist on maalitud liiga must tont

Omavalitsusjuhtide ja ajakirjandusega kohtunud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt Vallo Koppel kinnitas kokkutulnuile, et käimasolevat reformi on kajastatud liiga ühekülgselt ning ajakirjandus on sellest maalinud pildi kui millestki väga pahast. Tegelikult olevat reformijatel siiras soov muuta ameti töö senisest ladusamaks ning näiteks reapolitseinikke hakkab tänavapildis nägema senisest rohkem. Paljuräägitud koondamine ei puudutavat aga Ida prefektuuri üldse.

Aivar Ojaperv

Näitena meediamaagiast tõi Vallo Koppel välja viimastel nädalatel päevalehtedes laiutavad pealkirjad a`la „Piirkonnapolitseinikke jääb poole vähemaks“ või midagi sarnast. „Jah, piirkonnapolitseinikke jääb tõesti vähemaks,“ tunnistas ta, kuid rõhutas, et lausel on ka teine pool, mida ajakirjanikud seni pole eriti eksponeerida armastanud: „Sama palju või isegi rohkem tuleb juurde patrullpolitseinikke.“

Kui Koppel jagas Lääne-Viru omavalitsusjuhtidele ja ajakirjanikele selgitusi möödunud reedel, siis näiteks laupäeval avaldas pealinnas baseeruv Õhtuleht just kui tema sõnade kinnituseks nutulaulu Lõuna-Eestist kaduvatest piirkonnapolitseinikest. Tõsi, ka teine osapool oli sõna saanud, kuid lakoonilist teksti polnud illustreeritud mitte ühegi näite või selgitusega, samal ajal kui reformi tagamaid mitte teadvad lihtkodanikud said sõna võtta pikalt ja emotsionaalselt.

Ühe sõnaga: alljärgnev artikkel vahendab Vallo Koppeli sõnu, kes üritab lahti rääkida, mida reform Politsei- ja Piirivalveametis nende endi hinnangul kaasa toob, mis muutub, mis läheb paremaks, mis halvemaks.

Ida Prefektuuris koondamisi ei tule

„Iga muudatusega kaasneb palju kuulujutte ja hirme,“ tõdes prefekt. „Seepärast seisan ma ka teie ees, et rääkida otseallikast. Olen ise olnud reformikava koostamise juures, teinud oma ettepanekuid, ja seepärast julgen arvata, et tean, mis on otsuste taga.“

„Reform teenib korraga mitut eesmärki,“ jätkas ta. „Diskussioonid algasid juba kaks aastat tagasi. Otseseks ajendiks oli muuhulgas, et politseile endale tundus, et kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitsei vaheline tööjaotus pole õige. Kogukonnaprobleemid ja sellega seotud kuriteod olid just kui teisejärgulised, suurem aur läks n-ö suurte ja kõlavate kuritegude peale.“

Ehk siis: reformi üks eesmärk on tuua politsei tagasi rahvale lähemale. Sellega seoses muutub näiteks ka keskastme juhtimine, astutakse tagasi sammuke sinnapoole, kus oldi ajal, mil igas maakonnas oli üks prefektuur, mitte neli hiidprefektuuri terve Eesti peale nagu praegu. Ametkondade nimed ja prefektuuride piirid siiski ei muutu, kuid näiteks Rakvere politseijaoskonna juht saab edaspidi otsustusõigust juurde.

Teine põhjus, mille pärast reform ette võeti, on raha. Märkimisväärset suurenemist riigi eelarve vastaval real pole ette näha ja seepärast otsitakse sisemisi reserve, kaotades ära näiteks mõned dubleerivad ametikohad, mis tekkisid Politseiameti ja Piirivalve ühinemise järel. Eesmärgiks on, et kõige madalamal astmel töötav politseiametnik hakkaks alates järgmisest aastast saama minimaalselt 900 eurot palka ning see olevat täidetav.

„Märtsis tegi PPA peadirektor ettepaneku reformi algatamiseks,“ jätkas Ida prefekt Vallo Koppel. „Prefektuuridele anti ülesanne mängida läbi olukord, kus palgafond on just kui 4 protsendi võrra vähenenud. Konkreetselt Ida Prefektuuris tähendas see, et kui me palka ei vähendaks, tuleks koondada 37 inimest. Aga märtsis oli meil olukord, kus täpselt 37 töökohta oli täitmata, samas saime oma tööga hakkama. Seega kinnitan: Ida Prefektuuris reaalseid koondamisi ei tule, ära kaovad vaid need töökohad, mis ongi hetkel täitmata. Seejuures on täitmata mitu kõrgepalgalist töökohta. Kuna palgafond tegelikult ei vähene, nagu mainitud, oli see 4 protsenti vaid paberil mängimine, tekivad palga tõstmiseks lisavahendid. Ja veel: kui päris täpne olla, siis mõned täitmata töökohad oleme märtsist tänaseni ära täitnud, noorte arvelt tuleb politseinikke Ida Prefektuuri isegi juurde. Mis otseselt rahasse puutub, siis järgmisel aastal on Ida Prefektuuri eelarve miljoni euro võrra suurem kui tänavu – need vahendid tulevad muude ja mujal tehtud kokkuhoidude arvelt.“

Vallo Koppel lisas, et see jutt, mida 200 politseiniku koondamisest üle Eesti räägitakse, on vaid numbriliselt täpne: „Sama asi – ametikohad on olemas, kuid pole täidetud. Konkreetsest inimeste koondamisest siiski päriselt ei pääse, kuid see puudutab eelkõige peakontorit ehk kabinetiametnikke.“

Piirkonnapolitseinike teema

Kas piirkonnapolitseinikud kaotavad töö? Kui palju neid vähemaks jääb? Nagu mainitud, on sel teemal ajakirjandus palju sõna võtnud ja nagu kõnealusel omavalitsusjuhtide-politsei koosolekul selgus, ei tea ka paljud piirkonnapolitseinikud ise, mis neist tulevikus saab. „Kuigi see viimane on mulle natukene üllatuseks,“ ütles prefekt Koppel. „Jah, hetkel pole veel väga detailselt paigas, milline saab olema ühe või teise piirkonnapolitseiniku konkreetne tööülesanne reformi lõppemisel. Aga põhimõtteliselt oleme asja oma meestele-naistele lahti rääkinud, meil toimus näiteks videokonverents Jõhvi ja Rakvere vahel, kus ka mulle sai otseselt küsimusi esitada.“

Reformi iva peitub selles, et piirkonnapolitseiniku tööülesanded muutuvad ja koos sellega peab osa piirkonnapolitseinikke (ehk vallakonstaablid, nagu rahvasuus teatakse) tööle asuma patrullpolitseinikena.

„Praegu jagunevad piirkonnapolitseiniku tööülesanded laias laastus kaheks,“ selgitas Vallo Koppel. „Pool tööajast kulub patrullimisele ja teine pool on n-ö puhas vallakonstaabli töö: kodanike vastuvõtt, ennetustöö, noortega tegelemine, ka ajaleheartiklite kirjutamine vallalehtedesse jne. Kui piirkonnapolitseinik on nädalavahetusel patrullis, siis esmaspäev on tal vaba ja muid ülesandeid ta ei täida. Ehk piirkonnapolitseinik pole ka praegu 24/7 kättesaadav. Üldse on need mehed-naised parajad Super Mariod, kes peavad tugevad olema patrullis, taktikas, ennetuses, suhtlemises; lisaks peavad nad tundma menetlusseadust ja olema oma piirkonna arvamusliidrid.“

„Reformi eesmärk on viia kõik politseinikud tagasi konkreetsete ülesannete juurde,“ jätkas prefekt. „Piirkonnapolitseinikud hakkavad täitma vaid omi ülesandeid ja patrullis ei käi. Ametinimetust „piirkonnapolitseinik“ hakkab kandma umbes poole vähem inimesi, kuid selle võrra suureneb patrullpolitseinike hulk.“

Vallo Koppeli arvates suuri probleeme ülesannete ümberjagamisel ei teki, sest politseinikud on oma loomult erinevad: ühele meeldibki ennetus- ja kabinetitöö, teine tahab pidevat vaheldust ja töötab meelsasti patrullis. „Ning kui praegune piirkonnapolitseinik elab näiteks Tapal, siis tulevikus patrullis käies hakkab ta seda samuti sageli Tapa piirkonnas tegema, kuigi otsene reegel see pole, sest püüame oma patrullide töö organiseerida vastavalt vajadusele. Aga Tapal on teda näha ikka.“

Piirkonnapolitseiniku tööpiirkonnaks jääb keskmiselt 10 000 elanikuga ala, selle suurus sõltub muidugi ka teistest teguritest – asustustihedusest, geograafilistest eripäradest ja muust. „Unustada ei maksa sedagi, et elanike arv maapiirkondades on vähenenud,“ lisas Koppel ja märkis, et ka politseitöö on „teenus“, mille suurus ja vajadus sõltub otseselt tarbijast.

„Politseiametnike töö efektiivsus suureneb, pole enam vaja end mitme ülesande vahel jagada. Kuid sellist luksust, et igas vallas on oma mees, kes suhtleb vaid selle valla elanikega, me lubada enam ei saa. Mitte ühtegi konstaablijaoskonda me kinni ei pane, pigem olemasolevates isegi politseinike arv suureneb. Kindlasti on muutusel ka nõrkusi, 10 000 piirkonna puhul ei saa piirkonnapolitseinik kõiki inimesi tunda, kuid nagu mainitud, suureneb patrullide arv ja patrullpolitseinikud on ka kohalikud mehed.“

Veel lükkas Vallo Koppel ümber arusaama, et politseiniku patrulli saatmine oleks just kui tema karistamine. „Palgaaste on patrullis ja piirkonnapolitseis tulevikus sama,“ kinnitas ta. „Suund on sinnapoole, et kõikide patrullide töö hakkab tulevikus lähenema piirkonnapolitsei tööle. Tulevikus peab patrull suutma sündmuskohal teha ka esimesed menetlustoimingud – praegu on nii, et patrulli ülesanne on peatada korrarikkumine, kuid juba toimunud kuriteo menetlemiseks aetakse välja eraldi mehed.“

Mis saab Kunda kordonist?

Lääne-Virumaal kütab kirgi ka kuulujutt, et Kunda piirivalvekordon kaob just kui ära ja sealne piirkond jääb „riigi kohalolekuta“.

„Lääne-Virumaal tegutsev piirivalve integreeritakse Rakvere politseijaoskonna reageerivasse üksusesse,“ selgitas Vallo Koppel. „Aga see ei tähenda, et Kunda piirivalvekordoni mehed kaotavad töö või hakkavad edaspidi vaid joodikuid vedama. Kordon jääb alles, töötajad jäävad alles ja tööülesanded jäävad alles. Uus on vaid see, et ajal, mil nad templeid passi ei löö – välislaevade liikumisgraafik Kunda sadamas on ju ette teada – ja muid ülesandeid ka parajasti pole, kui kedagi merelt vaja pole päästa, saame kasutada neid korrakaitsetegevuses. Näiteks ühises patrullis rannaaladel. Merepiiri valvamise kõrvalt hakkavad Kunda mehed silma peal hoidma ka sellel, et purjus juhid ringi ei sõidaks, et alaealised alkoholi ei tarbiks jne.“