President jagas rohelisi lippe
Nädal tagasi andis president Kersti Kaljulaid sümboolselt üle ökomärgised, millega tunnustatakse haridusasutusi, mis paistavad nii õppetöös kui muudes tegemistes silma keskkonnasäästlikkuse ja loodussõbraliku mõtteviisiga. Teiste hulgas pälvisid rohelise lipu Rakke kool, eralasteaed Kaur ja lasteaed Kungla.
Liisi Kanna
Rohelise kooli programmi tunnustusüritus toimus sedapuhku virtuaalselt. President Kersti Kaljulaid tunnustas rohelise lipu keskkonnamärgisega edukalt programmis osalenud 33 haridusasutust.
Isiklikult andis president tunnustuse üle Tartu Lotte lasteaias, kust toimus ka veebiülekanne. „Rohelise kooli liikumine hoiab noored ühes rohelises inforuumis mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. See on oluline, et noored ei tunneks end abituna kliimamuutustega vastamisi seistes või nähes, kuidas ökosüsteemid vaesuvad,“ ütles president Kaljulaid, kellest sai üleilmse programmi Eesti patroon. Tema sõnul saavad noored selle abil tööriistad, et anda oma panus keskkonnakaitsesse ja nii on ühiskonnas rohkem keskkonnateadlikult mõtlevaid inimesi.
Sel aastal anti roheline lipp 21 uuele õppeasutusele ning 12 lasteaeda ja kooli saavad tunnustuse teist korda. Lääne-Virumaal pälvisid ökomärgise Rakvere lasteaiad Kaur ja Kungla ning Rakke kool Väike-Maarja vallas, kõik esmakordselt.
Rakke kooli puhul on esile tõstetud nende uhket kooliaeda, millel on väga pikk traditsioon. „Kaks esimest peenart istutati 1924. aastal,“ märkis Rakke kooli direktor Igmar Matto.
Praeguseks ei ole koolihoovis aga mitte vaid paar peenart, vaid lausa põld, mille koristamisest võtab osa kogu koolipere. Direktor rääkis, et tegevused on küll vabatahtlikud, kuid osavõtnutele korraldatakse ka preemiareis ning lapsed soovivad kaasa lüüa.
Kasvatatakse suuri vilju nagu kaalikad, aga ka maitsetaimi. „Osa kõrvitsatest läheb Tallinna loomaaiale. Mõned kõrvitsad-peedid õpilased kodunduse tunnis puhastavad, keedavad ja panevad purki. Nii saame külalistele kinkida enda tehtud hoidiseid,“ sõnas Matto.
Rakke kool kuulub ka ettevõtliku kooli võrgustikku ja nii käivad õpilased endi kasvatatud saadusi müümaski – näiteks maitsetaimi kuivatatakse ning kaubeldakse nendega jõululaatadel.
Direktor nentis, et kooliaed on siiski vaid üks osa ning programm on palju laiem ja tegevused mitmekesised. „Rohelist lippu ei anta niisama, selleks peab pingutama,“ sõnas Matto, lisades, et rohelise keskkonna väärtustamine peab olema mitmekülgselt põimitud õppetöösse. „Sügisel hakkab loodusainete õpetaja teiste õpetajatega arutama, kuidas veelgi rohkem muudesse ainetesse rohelise kooli programmi kaasata,“ lisas ta.
Matto tõdes, et tunnustus teeb suurt heameelt, kuid paneb ka kohustusi: „See seab meile vastutuse, et kahe aasta pärast ikka õigustaksime märgi saamist.“
Ka Kauri lasteaias on üheks rohetegevuse väljundiks aiapidamine – üles on seatud kasvuhoone ning taimekastid. Lisaks siblivad aga ringi kanad. „Meil on viis kana. Lapsed on saanud juba nende munadest pannkookegi küpsetada,“ rääkis eralasteaed Kauri õpetaja Anneli Kasemets, lisades, et kevadel oli koguni kavas korraldada infopäev, kuidas linnaruumis kanu pidada, kuid plaan tuli sügisesse lükata.
Kauri lasteaias võeti keskseteks märksõnadeks ka elurikkus ning energia säästmine. „Õues jätsime keldrimäe niitmata, et putukad-sitikad saaksid seal olla. Tähtsal kohal on energia säästmine – et tuled ilma asjata ei põleks, vett kokku hoitaks,“ loetles Kasemets, lisades, et vahel on isegi kuulda, kuidas mudilased sel teemal üksteisele õpetussõnu jagavad.
„Hakkasime ka hoolega prügi sorteerima ja kompostime kõik jäätmed,“ rääkis lasteaiaõpetaja, lisades, et seda tehti varemgi, aga nüüd ollakse põhjalikumad.
Kasemets avaldas rohelise lipu saamise üle suurt rõõmu ja nentis, et väikese lasteaia jaoks on see suur asi ning annab kindlust, et tehakse hästi.
Seda, et rohelise lipu pälvimiseks tehtav on pikk protsess, iseloomustab ilmekalt Kungla lasteaia direktori Liidia Bobkova kirjeldus, kuidas esmalt loodi töörühm (eestvedajaks õpetaja Marika Kundla) ja viidi läbi keskkonnaanalüüs. „Selle tulemustest lähtuvalt valisime sel õppeaastal teemadeks, millele keskenduda globaalne kodakondsus, elurikkus ja loodus ning prügi ja jäätmed. Seejärel koostasime tegevuskava, mida asusime kõik ühiselt ellu viima,“ selgitas Bobkova.
Prügi sorteerimisega alustati ka nende lasteaias tegelikult juba ammu, kuid nüüd korjatakse eraldi biojäätmeid, täiustati sorteerimise süsteeme rühmades ja käsitleti teemat lastega põhjalikumalt. Lisaks korraldati vastav koolitus töötajatele. „Lapsed ei õpi mitte sõnade, vaid eeskujude järgi,“ märkis Bobkova.
„Meil on suur õunaaed, mis toob sügisel hea õunasaagi. Lapsed söövad õunu ning õunasüdamikke ära ei viska, vaid komposteerime need koos lehtedega. Selleks soetasime lasteaiale mitu kompostrit, et tulevikus oleks taimekastidesse vajalik muld juba endalt võtta,“ jätkas Kungla lasteaia direktor, lisades, et nemadki kasvatavad taimi ja lilli ning kõrvitsaid loomaaia tarbeks.
Lasteaias ja selle hoovis keskkonnasõbralikult toimetamise kõrval pannakse suurt rõhku ka looduses viibimisele. Samuti on Kungla mudilased käinud puid istutamas ning näiteks 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul valmistati koos vanematega 100 linnupesa kasti.
Sel sügisel kutsuti aga ellu ürituste sari, mis nimetati esialgu Roheliseks Reedeks vastukaaluks kaubanduskeskuste Mustale Reedele. „Meie tublid kolleegid-kaasamõtlejad Rohuaia, Triinu ja Kauri lasteaiast olid valmis kaasa tulema. Esimene ja teine õppepäev toimusid meie lasteaias, kolmas üritus Rohuaia lasteaias. Kuna sündmused leidsid aset ka teistel nädalapäevadel, sai sari endale siiski uue nime – Roherännak. Kahjuks jäid teised üritused eriolukorra tõttu ära, kuid loodame sügisel jätkata,“ rääkis Kungla lasteaia juht.
President Kersti Kaljulaid saatis tunnustuse pälvinud haridusasutustele tänukaardid. Foto: Kungla lasteaed
