Professorid Anu ja Mart Noorma tutvustasid kosmosetehnoloogia saladusi

30. oktoobril toimus järjekordne Hõbeakadeemia loengusari 60+ vanusegrupile. Rakvere linnavalitsuse valges saalis kõnelesid Eestile palju kuulsust toonud kosmoseteadlased Anu ja Mart Noorma teemal „Robotid kosmoses ja maa peal – kuidas neid kasulikult rakendada“.

Ülle Kask

Eesti on liitunud Euroopa Kosmoseagentuuriga, kuhu kuuluvad need Euroopa riigid, kes tahavad kõrgtehnoloogiat kosmosevaldkonnas arendada ja selles kaasa lüüa.

„Kosmose valdkond on nii suur, et kahekesi me sellele tuuri peale teha ei jõua,“ lausus Anu Noorma. „Kuigi Mardi teema on olnud kosmoses askeldamine, jääb täna talle tehnoloogia pool ja robotid ning kuidas neid asju maa peal korraldada. Minu teadusteema on seotud maa keskkonna jälgimisega maa pealt. Kui avanes võimalus satelliidi infodele ligi pääseda, ka satelliit-kaugseire.“

„Mida me siis nendelt satelliidipiltidelt maa kohta näeme?“ küsis Anu Noorma, näidates slaide planeedist Maa. „Kui ESTCube-1 oli aastatel 2011–2013 orbiidil, tegid selle mosaiigi Mardi meeskonna noored. ESTCube’il ei olnud väga kerge väikesele Eestile pihta saada.“

Mart Noorma lisas, et ESTCube käitus natuke omatahtsi ja keeras tihti kaamera Aafrika peale. „Meil läks aasta aega, kuni saime ta kaamera keerata nii nagu meie tahtsime ja mitte nii, kuhu ta ise keerata tahtis,“ rääkis Mart Noorma.

Anu Noorma täiendas, et robootika arendamine ongi väga keeruline ja esimese korraga ei pruugi kõik masinad toimida nii nagu oli plaanitud.

Seire kosmosest toimub satelliitide abil

Anu Noorma selgitas, et kõik satelliidid, aparaadid ja sensorid tuleb maa peal disainida nii, et näeksime kosmosest õigeid asju. Teadlase sõnul on kõige tähtsamad kosmosetehnoloogia kasutusalad: navigeerimine, side ja positsioneerimine.

„Maa ja päikese vahel paikneb satelliit, mis näeb kogu aeg Maad ühtemoodi, seisab paigal ja pildistab Maad iga 10 minuti tagant,“ sõnas Anu Noorma koduplaneedist järgmist slaidi näidates. „Maad peab nii suurelt kauguselt sellepärast jälgima, et saaksime jälgida suuri protsesse, mis Maal, atmosfääris või meredes toimuvad.“

Satelliitidelt saab vaadata tormide tekkimist ja metsaalade laienemist või kahanemist. „Välitööde käigus maa peal tuleb kõik sellised oletused üle kontrollida ja seda nimetatakse teaduskeeles valideerimiseks,“ selgitas Anu Noorma.

Läänemeri paistis satelliidipildilt roheline. Naise sõnul toimub meres massiline sinivetikate õitsemine, mis on tüüpiline sellistes veekogudes, kus arenguga on jõutud vananemise faasi ja veepinnale moodustuvad paksud, koledad ning haisvad vetikamatid.

„Kui vees hakkavad toitained otsa lõppema, siis sinivetikas saab seda ka õhust juurde rabada,“ märkis Anu Noorma, kelle sõnul soodsate ilmaolude tõttu võivad moodustuda massilised õitsengud, mis on teatud olukordades inimestele ja loomadele mürgised.

Kosmoseteadlane rõhutas, et me peame võtma vastutuse nende veekogude eest, mis meie käsutuses ja kasutuses on. Eriti mageveekogude puhul, sest magevesi on ainuke, mida me inimestena saame joogiks kasutada, aga mida ka põllumajandus vajab, et taimed saaksid kasvada. Seetõttu peab hästi täpselt neid protsesse teadma. Me ei pea käima iga järve juures, kogu aeg üle maakera, vaid saame kasutada uudseid kosmosetehnoloogiaid.

„Satelliit teeb ka seda, mida inimene tavaliselt teha ei saa,“ teavitas professor Anu Noorma. „Ta vaatab Kuud tema varjupoolelt. Kuu on teatavasti Maa poole kogu aeg ühe küljega, aga see satelliit on nii kaugel Maast, et näeb ka Kuu teist külge. Lisaks Maa seirele on võimalik teha ka Kuu seiret.“

Eestile toovad kuulsust robotid

„Kui Anu rääkis kosmilistest robotitest, siis mina räägiksin maa peal toimetavatest robotitest,“ sõnas Mart Noorma, kelle teada tehakse Eestis maailma tasemel robotsüsteeme. Viljandis tegutseb firma Cleveron, kus ehitatakse kõigile tuntud robotpostkaste. Kasti sees on väga keeruline robootika süsteem, mille nimel teevad insenerid pool aastat tõsiselt tööd. Inimesele on tähtis, et kui koodi sisse lööd, saad kohe paki kätte, mitte ei pea ootama, millal laisk robotkäpp teiste pakkide tagant sinu pakki otsib.

Cleveronil on ka Noorma sõnul tulevikku suunatud kontseptsioonid, nagu näiteks toidu kohaletoomise postkastid, mis paigutatakse kortermajadega elamurajooni parklasse.

„Praegu on meil koroona, mis on veel lahja viirus, sest võiks olla palju tapvam ja karmim, igal juhul juba praegu me näeme, et kui saaksime kauba kätte ilma poodi minemata, siis teatud ajal on see meie jaoks elu päästev võimalus,“ sedastas Noorma. „Kellele selline ostlemine meeldib, kellele mitte, aga sellist tehnoloogiat Viljandis arendatakse.“

Milrem Robotics on samuti Eesti ettevõte, kus Mart Noorma töötab teadus- ja arendusdirektorina. Seal ehitatakse tema sõnul kaitse- ja turvalisuse valdkonna jaoks militaar- ja päästerobootikat. Sellised robotid võivad aidata metsatulekahjude korral, aga ka tulekahjude puhul kaubanduskeskustes, kui inimestel on teatud juhtudel liiga ohtlik siseneda.

Noorma väitis, et Milremi robot on ainuke oma klassi masin maailmas, mis on ka päriselt lahingut näinud, olles koos Eesti kaitseväega aasta aega Malis. Siiski ei tasu Noorma meelest arvata, et traditsioonilised tuletõrjeautod ja traktorid kuhugile lähiajal kaovad, sest tööd jätkub mõlematele.

Milremi ühte robotit katsetati Väike-Maarja Päästekolledži harjutusväljakul, kus see aitas õppusel osalejatel voolikut lahti harutada. „Te võite mõelda, miks need laisad mehed kõnnivad ega keri seda ise lahti,“ osutas professor videoklipile. „Väike jupp voolikut kaalub 25 kilo, voolikuhunnik roboti peal 700 kilo. Nii et mõelge, kui palju läheks mõttetult päästjate jõudu ja energiat selle peale, et rasket voolikut tassida. Samal ajal võib robot seda teha ja päästjad saavad siis põlevas majas päästetöid teha.“

„Meie robotid on õpetatud ka lendama,“ jätkas Mart Noorma, näidates videot, kus piirivalveameti helikopter robotit enda all trossi otsas kannab. Kui näiteks kusagil väikesaarel on tulekahju, siis täna päästeametil ei ole head tehnoloogiat, millega saaks sinna kustutama minna. Meri on nii madal, et ühegi laevaga ei saa tuletõrjeautot kohale vedada. Praegu on helikopteri kasutamise võimalus ja teadlase arvates võiks sellega kohale lennata ka robot.

„Või äkki lükkaks talvel tänavad lumest puhtaks ja viskaks sinna liiva, miks seda tööd peaksid tegema inimesed,“ oli mees tuleviku suhtes optimistlik, lisades, et ka kaevandusi on võimalik automatiseerida, et ei peaks nii palju suuri tunneleid kaevama. Roboteid saaks ka põllumajanduses kasutada, mis aiataks väga palju kütust kokku hoida.

„Pideva kordusega operatsioonid võime tulevikus vabalt anda robotitele ja ise tegeleda samal ajal intellektuaalsema tegevusega,“ sõnas Noorma. „Aga sotsiaalhooldus ja teiste inimeste aitamine – sinna me ei saada ju robotit mõnda vanainimest hooldama, kes ise hakkama ei saa,“ märkis ta.

„Inimestele jäävad kindlasti alles traditsioonilised asjad, aga mõne koha pealt võivad robotid tuua kaasa nii raha kui energia kokkuhoiu ja vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid,“ tõdes professor Mart Noorma.

Professorid Anu ja Mart Noorma Rakvere linnavalitsuse valges saalis. Foto: Ülle Kask