Prouad omandavad kaasaegseid oskusi

Huviselts Elujoon on MTÜ, mis koondab käsitööhuvilisi inimesi. Koos vahetatakse oskusi ja kogemusi, õpitakse uusi asju ja meenutatakse vanu. Seda kõike usinalt, kuid projektipõhiselt.

Maris Marko

Huviseltsi Elujoon tuumiku moodustavad vanemad inimesed, kel pensionipõli käes, aga nendega on liitunud ka üsna palju tööealisi. Kokku on seltsi tegevusse kaasatud üle 300 inimese.

„Meie sihtgrupp on kõik, kes tahavad midagi teha. Peamiselt toimetame eakate baasil, aga ootame hirmsasti, et meile ka järelkasvu tuleks, sest üle kuu matame kedagi,“ tunnistas Elujoone eestvedaja Malle Kaarmann. Kindlasti ei tohiks lasta kaotsi minna eakate käsitöömeistrite tarkust ja kogemusi, vaid see tuleks teistele edasi anda.

„Ega me siin mingit suurt kunsti tee,“ rääkis Kaarmann. Samas on Tsentrumi ostukeskuse teisel korrusel asuva käsitöökeskuse seinad ja lauad täis seltsi liikmete käsitööd, mis on müüki pandud, ja nii mõnigi asi võtab lausa ahhetama. Eriti püüavad pilku lapitehnikas tehtud päevatekid (hinnad alla 100 euro) ning ilusad ja tugevad poekotid. „Meil on hea sõber Bellus, kes meile riidetükke annab,“ kiitis Kaarmann.

Prouad ei käi koos ainult kindamustreid vahetamas ja noorpõlve meenutamas. „Tahetakse teada, mida kaasaeg pakub. Kui ta läheb poodi, siis ta ei tea sedagi, mis on mille jaoks. Siin me saame näiteks proovida kaasaegseid õmblusmasinaid, vaadata, milliseid võimalusi üldse on.“

Elujoonel on koostööleping töötukassaga, selle kaudu käivad seltsis vabatahtlikuks töötud. „Siin saab selgeks, kuidas midagi ümber teha või õpitakse lihtsalt kuduma või heegeldama. Kui ka kusagile tööle ei saa, õpitakse siiski oma aega targemalt veetma kui lihtsalt virisedes,“ rõhutas Kaarmann.

MTÜde elu on enamasti projektipõhine. Huviselts Elujoon on just lõpetamas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projekti „Töötoad“, mille raames toimusid igal teisipäeval õpitoad. Toetuse abil osteti seltsile uus õmblusmasin, overlokmasin ja kaartide pressimise masin.

Peamine kanal, mille kaudu Elujoon oma töötubadest teavet jagab, on Facebook. Paraku kõik eakad seal ei käi, tõdes Kaarmann. „Paljudel puudub aparatuur, paljudel ka oskused.“ Küll aga kutsus Kaarmann kõiki Tsentrumis asuvast käsitöökeskusest läbi astuma. Olgu siis midagi ostma, käsitööalast nõu küsima või hoopis prouadele sitsikangast ja sokilõnga tooma. Materjalid kuluvad alati marjaks, aga kõige rohkem on Elujoone prouadel hoopis printerit vaja. Sellist, millega saaks ka  paljundada ja skaneerida. Ikka selleks, et mustreid, tööjuhiseid ja muud sellist koguda ning jagada. „Oleme püüdnud ka selleks projektitoetust saada, aga siiani pole õnnestunud,“ ohkas Kaarmann.

Teine mure, mis huviseltsi vaevab, on seotud ruumidega. Ka nemad unistavad sellest, et linnal võiks olla seltsimaja, mida saaksid kasutada käsitööseltsidki. „Ma vaatan kogu aeg linna Rimi hoonet – miks ei võiks see olla seltsimaja. Seal saaks üritusi teha ja kõike. Aga meie riigis on härra Raha peremees,“ ohkas Malle Kaarmann.