Püha Katariinast kodustatud Kadriks: kuidas muuta kadripäev pikalt meeldejäävaks?

Mitte ühegi kadripäeva tähistava rahva kombestik pole säilinud nii rikkalikuna kui meil, eestimaalastel. Ometi on juba vaid napi 100 aasta jooksul see vana ja väärikas tähtpäev oma endise elujõu kaotanud. Kadrisandid on aastatega oluliselt noorenenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid. Arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad tubades lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud.

Kristi Ardel

„Hakkame santima“ projektijuht

Annika Aasa

Lääne-Virumaa kuraator

Kadripäeva tähistamise komme on seotud uskumusega esivanemate hingede tagasipöördumisest meie sekka. Päevaga seotud iidne pärimus ei ole tänapäevani kahjuks säilinud. Võime vaid oletada, et kunagi võis olla see seotud naisterahvaste üleminekuriitusega, et tähistada tütarlapseeast täisikka jõudmist. Alles hiljem segunes see 4. sajandil märtrisurma surnud püha Aleksandria Katariina austamisega, mis eestlaste suus koduselt Kadriks muutus. Lihtsa talurahva jaoks tähendas kadripäev naistepüha, mil tehti algust tubaste töödega.

Päevased ja õhtused kadrid

Lammaste kaitsja Katariina mälestuspäev oli tuntud ka lambapäevana, sest päevasel ajal käidi uste taga määgimas, et pererahvale karjaõnne kindlustada. Määgijateks olid pigem lapsed ja naised, vähem mehed.

Lääne-Eestis käisid päevasel ajal kadriks vanemad ning vaesemad tagasihoidlikult maskeeritud naised, kelle jaoks olid kogutud annid hädavajalikud elus püsimiseks. Seepärast eelistasid nad sandis käia üksi ning kasutasid saadud toitu, villa ja lina vaid enda tarbeks.

Õhtustel sanditajatel olid juba suurejoonelisemad plaanid – ande koguti ühise suure kadripeo tarbeks. Mõnel pool kujutas pidu suurt simmanit, teisal aga mängiti maha 60-70 osalejaga pulmapidu, mis võis kesta päevi. Seepärast poetati kadrisantide annikotti just neid pühadetoite, mida ühisele peolauale sünniks panna: lambaliha, kukki-kanu, käkke, ube-herneid, pähkleid, karaskit, leiba, õlut. Järelpidudest võtsid osa ka need, kes ise sanditamas ei käinud, kuid panustasid sellevõrra usinamalt pidulaua sättimisse ja toidu valmistamisse.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluline. Kadrisantide poolt toodavast karjaõnnest on meie põlvkonnas siiani tõelist puudust tundnud vaid vähesed. Tänastes oludes aga tajume, et piirangutevabad karjakesi koosolemised ongi üks suur karjaõnn. Vajame elusolemiseks üksteise lähedust ja head seltskonda.

Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise „Hakkame santima!“ aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just perekeskselt või täiskasvanute seas. Ajad on küll sandid. See tähendab, et kadrid peavad sanditama samuti vastutustundlikult. Õnneks selleks võimalusi jagub!

Koli sandiperega veebi

Üllata sõpru ja sugulasi suhtluskanalites kõnedega. Las nad olla jahmunud, kui teiselt poolt ekraani vaatavad vastu maskide taha peidetud silmapaarid, kelle isikud jäävadki mõistatuseks. Kui lähedased toru ei võta, helista ülemusele – kaalul võib siiski olla õhtusöök! Proovida võib huupi ka tundmatutele profiilidele ja numbritele – nii saab taaselustada mälestuse lapsepõlves tehtud “tüngakõnedest”.

Kui nüüd tekkis küsimus, kuidas annid kätte saada, siis moodsas maailmas on selleks nii pakiautomaadid kui -robotid. Aga miks mitte paluda kõne vastuvõtjal hoopis annetada heategevuseks: tite hambaraha lastehaiglale, juudi kaupmehelt ostetud värske õhu tasu vabatahtlikele pritsumeestele või hobusele mangutud kaeraterad eurodena loomade varjupaigale?

Kohtu peredega õues

Mis oleks, kui riputaks poestendile ja tänavalaternatele sildid, et kadrid ootavad kohtumist kindlal kellaajal suure kase all? Nii saab harjutada igaüks kommiviset annikotti ja avastada endas peituva talendi. Või laulad hoopis naabri akna all? Las ta siis üllatub, et serenaadi üürgava kavaleri asemel on end sandid üles rivistanud!

Sandi toast tuppa

Ukselt uksele käimine ei pea tähendama küla vahel kooserdamist. Proovi, mis saab siis, kui koputad maskeeritult vannitoauksele, mille taga su oma pereliige vanni võtmas, või jalutad lauluga sisse töötuppa, kus elukaaslane veebikoosolekut pidamas. Las nad siis nuputavad, mida sulle annikotti pista või millise teene võlgu jäävad!

Kasuta olukordi, millesse niigi satud

Töötad lasteaias, koolis või kontoris? Sellisel juhul haara härjal sarvist ja saabu kadrilaupäeval kohale kostümeeritult. Las siis kolleegid imestavad, et töötavad päevaks „loomaaias“ ning võtavad tulevaseks aastaks kaasa teadmise, et tark ei jäta võimalust kasutamata!

Tee eelkokkulepped

Kui siiski tahad käia kodust kodusse, siis pane kokku oma sandipere neist inimestest, kellega koos nii või teisiti igapäevaselt toimetad. Õnne ja tervist mine tooma samuti vaid sama ringkonna kodudesse, veendudes eelnevalt, et oled nende juurde oodatud. Kodude arvukuse asemel keskendu hoopis pikale eeskavale – nii saavad santijad ja võõrustajad suurema naudingu ning väheneb kontaktide arv.

Mask maskile liiga ei tee

Aeda, akna alla või tuppa minnes kanna sandimaski all ka näomaski. Teadagi, et topelt ei kärise!

Püsi terve

Mine santima ainult siis, kui oled veendunud, et oled terve! Kui sa välja minna ega santijaid võõrustada ei saa, ega siis häda häbeneda anna – otsi puuoks ja vitsuta end ise, et tagada parem kaitse haiguste vastu. Terveks-tugevaks, terveks-tugevaks!

Kui palju on Eestis mardi- ja kadrisante?

Juba neljandat aastat loendame üles Eestis ringlevad mardi- ja kadrisandid. Kui me räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, siis annab säärane rahvaloendus natukenegi ülevaadet ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on.

Selle aasta mardi- ja kadrisantide rahvaloendus toimub kuni 30. novembrini.

Sel aastal saab panna lisaks tavapärasele kirja ka selle, kui…

…jooksed marti ja katri virtuaalselt.

…jooksed ukselt uksele asemel toast tuppa.

…jooksed marti ja katri keskkonnas, kus nagunii tegutsed (koolis, lasteaias, töökohal).

Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt aadressil hakkamesantima.ee