Raamat Arkadi Popovist on kui õpik kriisiolukorras tegutsemiseks
„Stress võib olla negatiivne või positiivne. Minu jaoks oli 2020. aasta kriisiolukord positiivne stress, sest see oli uus ja väga huvitav väljakutse – super, teeme ära!“ ütleb tunnustatud kiirabiarst Arkadi Popov värskes raamatus „Kriisiaeg vajab kangelasi. Arkadi Popov: „Hei-hei-hei, teeme ära!““ (Varrak, 2021). Raamat kajastab mehe elu ja tegevust koroonapandeemiat ohjeldades.
Kaire Kenk
„Kui rahulikul ajal saab riigis hakkama ka ametnike tempos tasapisi nokitsedes, siis kriisiaeg vajab kangelasi! Ja kiiret tegutsemist! Seega oli tõeline vedamine, et hädaolukorra meditsiinijuhiks sai just turbotempos tegutsev kiirabitöötaja Arkadi Popov,“ nendib raamatu autor Evelin Kivimaa.
Kui toonane Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Arkadi Popov 2020. aasta 24. märtsil Eestis koroonakriisi juhtima määrati, võttis ta pakutud ametiposti pikemalt mõtlemata vastu. „Mulle meeldib aktiivselt tegutseda, kiiresti otsuseid vastu võtta, midagi muuta,“ tunnistab ta. „Olen saanud kritiseerida oma ütlemise eest, et mulle see Covidi esimese laine aeg meeldis. Aga kui sa tegeled kriisiga niimoodi, et „issand jumal, ma pean nüüd jälle tööle minema ja kriisi lahendama“, siis kas sa ikka lahendad seda kriisi? Ei lahenda. Asja peab mõnuga võtma!“
Juba enne pandeemiat oli doktor Arkadi Popov selle tulekuks valmis. Sügisel enne esimest koroonalainet korraldas ta õppuse „Pattaya tuul“, kus valmistuti tundmatuks viirusnakkuseks. „Sellel ei olnud miskit pistmist selgeltnägemisega,“ sõnab tohter. „Ohtlikud gripid, koroonaviirused liiguvad kogu aeg ringi ja pidi valmis olema selleks, et need puhkevad erakordselt ägedalt. See on tavaline regulaarne töö.“
Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ei saanud 2020. aastal pressisõbra tiitlit niisama. Ta on iga ajakirjaniku unistus. Kui dr Popovile intervjuusooviga helistada, ütleb ta kohe rõõmsalt: „Teeme ära! Millal sobib?“ Ehkki haiglajuhi kalender on hommikust õhtuni kohtumisi, käimisi ja koosolekuid täis. Ta oli 2020. aasta kriisis nii riigis tervikuna, kohalikul tasandil aga ka venekeelses meediaruumis selge sõnumi tooja. Ta suhtles keerulisel ajal meedia vahendusel avalikkusega avameelselt ja selgelt.
Suurepärane juht
Endise kolleegi Aivi Kaburi meelest on Popov ka kehvade sõnumite edastamise meister. „Ta oskab öelda niimoodi, et need ei tundugi nii halvad. Isegi vähem meeldiva otsuse suudab ta vormistada nii, et seda tuleb teha, kuid see ei tundu nagu sundus ega surve. Räägib lihtsalt ja ausalt. Ta on lõbus, toimekas ja väsimatu. Positiivne inimene igas mõttes,“ iseloomust Kabur.
Teine kolleeg, Imbi Moks, leiab, et Popovile meeldib tegutseda kohe ja kiiresti. „Ta küsib ka teiste arvamust, aga tal on üsna kindlad põhimõtted, millest ta ei tagane,“ ütleb Moks.
Popovi kolleeg, Terviseameti osakonnajuhataja Ragnar Vaiknemets meenutab: „Meie kriisitoimkonna staabi koosolek algas hommikuti kell üheksa. Selleks ajaks oli Arkadi tavaliselt juba kooskõlastamiseks arutamiseks meile saatnud. Tal olid juba ettepanekud: Kas teeme nii? Või teeme naa? Ta tõi kriisikomisjoni uue hingamise ja samas ääretult pädev oma töös. Samas võttis väga hästi kolleegidel pingeid maha. „Hei-hei-hei teeme ära!“ on tõepoolest tema moto nagu raamatu pealkirigi.“
Kui keegi teda kriisiaja kangelaseks nimetab, siis sellele nimetusele sõdib mees hoogsalt vastu: „Mind kangelaseks nimetada on liig mis liig! No mida ma tegin sellist? Tavaline töö, hommikul tööle, õhtul koju ja kogu lugu. Tõelised kangelased olid need, kes ravisid koroonahaigeid, aga mitte mina. Ei saa öelda, et toimus revolutsioon, kui ma tulin meditsiinistaapi. Lihtsalt asjad hakkasid käima pisut teistmoodi.“
Popov ütleb, see aeg oli tema jaoks väga huvitav, sai paljude asjadega aktiivselt tegelda, genereerida mõtteid, kuidas midagi lahendada, ja siis neid kiiresti teoks teha.
„Töösse peab suhtuma nagu hobisse,“ teab Arkadi Popov, kes varem kiirabis ja reanimobiili peal töötades seisis vahel hommikul duši all ja mõtles: „Issand, kui õnnelik ma olen, et saan sinna tööle minna!“
Unistab uuest haiglast ja helikopterikiirabist
Alates 5. detsembrist 2020 juhib ta Lääne-Tallinna Keskhaiglat. „Koos minuga töötab haiglas 1880 inimest, kahjuks praegu veel ei tunne kõiki nimepidi,“ ütleb ta. Üks lisatöö on lugupeetud tohtril küll – ta tegeleb vaktsineerimise propageerimisega, käib rääkimas erinevates asutustes Eesti Postist politseijaoskondadeni. „Sain kord telefonikõne, et 20 ukrainlast tegid peale minu rääkimist kaitsesüsti, kuid kahjuks rohkem tagasisidet ma selle töövaldkonna kohta pole saanud,“ muigab ta.
Mis saab edasi? Popov kinnitab, et ei mõtle praegu poliitikasse minekule ega kavatse ka ühtegi erakonda astuda. Lööb küll kaasa Tallinnasse uue haigla rajamise idee teostumisele. „See oleks supernüüdisaegne hoone koos infrastruktuuri ja aparatuuriga, inimestega nii Ida-kui Lääne-Tallinna Keskhaiglast. Minu jaoks on tõesti oluline, et Tallinna Haigla idee saaks reaalsuseks, et kahe juba vana haiglahoone asemel tekiks uus ja tipptasemel meditsiiniasutus. Selle saavutamiseks on vaja suuri investeeringuid ja julgeid poliitilisi otsuseid. Minu eesmärk on olla selle teema advokaat, et kõik saaksid aru selle suurprojekti tähtsusest kogu Põhja-Eesti jaoks,“ räägib Popov.
Ideele hoo andmiseks kandideeris Popov ka mullu oktoobris kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas – siiski parteisse astumata – ning kogus 2439 häält, märksa rohkem kui paljud ministrid.
Meditsiinivaldkonnas loodab ta teostada teisegi unistuse, et Eestis loodaks helikopterikiirabi. Seni on vajaduse korral kasutatud PPA helikopterit, mis seisab Tallinna lennuväljal, ent spetsiaalse meditsiinikopteriga, mis ootab haigla juures, saaks tegutseda märksa kiiremini.
Ka tähtsates ametites on ta jäänud inimlikuks ja sõbralikuks, rahulikuks ja selgesõnaliseks ning pole kunagi kaotanud huumorimeelt. Nii kinkis ta raamatu esitlusel selle autorile Evelin Kivimaale „õppevahendiks“ uhke kipsist südame. Suure koolitajakogemusega Popov oskab ka keerulisi asju väga arusaadavalt selgitada ning tema värvikas kõnepruuk jõuab koostaja vahendusel ka lugejateni.
