Raamat, mis õpetab pidama edukaid palgaläbirääkimisi

„Rõõmustan alati, kui kuulen inimest ütlemas, et minu raamat on olnud kasulik. Soovin tõepoolest jagada tarkadele, andekatele inimestele teadmisi, kuidas saada väärilist töötasu, kuna Eestis on enamuses ikka väga nigelad palgad,“ nendib Irene Annus, karjäärikonsultant palgaläbirääkimiste ning palgateadlikkuse vallas. Hiljuti ilmus temalt raamat „Palgateadlik läbi elu“, kus naine on kirja pannud oma kogemused 25-aastasest palgatöötaja karjäärist.

Kaire Kenk

Miks me nii väga kardame ja häbeneme küsida seda, millesse oleme pannud oma parimad teadmised, motivatsiooni ning loonud parimat võimalikku väärtust? Töötame hilisõhtuti, nädalavahetustel, võtame üle lapsepuhkusele läinud kolleegi töökohustused – ja ikka on nii raske oma otsese juhiga palgast rääkida? Irene sõnul on kõhklejate hulgas palju näiteks noori emasid, kes lapsepuhkuselt tulnuna pelgavad, et on kolme aastaga tööalaselt maha jäänud ja lepivad väga madala palgaga.

„Põhjused on individuaalsed, kuid enamasti ikka peljatakse, et palgaläbirääkimised on tulutud ning kardetakse endale töökollektiivis tülitekitaja märk külge saada,“ nendib Irene. „Lihtne loogika aga ütleb, et kui ei proovi, ei saagi teada, millest kõigest oleksime ilma jäänud. Sellel, et kolleegil või sugulasel ei õnnestunud palgavestlus oma ülemusega, ei ole mitte vähimatki seost teiega,“ lisab ta.

Oma raamatusse ongi autor koondanud näpunäited, mida nendel rasketel vestlustel järgida, jõudmaks soovitud palganumbrini. Irene on toonud eesti keelde sõna „palgateadlik“. „See on inimene, kes teab oma väärtusi ja oskab oma teadmistele ning oskustele vastavat palka küsida,“ selgitab ta, rõhutades, et tööandja ja töövõtja suhe on partnerlussuhe, mitte peremehe ja sulase oma.

Enne palgaläbirääkimisi tuleb naise sõnul siiski ära teha põhjalik eeltöö. Leida põhjused, miks palgalisa on tõesti õigustatud. „Kuigi meid kõiki mõjutab tänavune elukalliduse tõus, pole see argument, millega palgaläbirääkimisele minna. See pole põhjus, miks juht peaks teie palka tõstma. Inflatsioon pole meie kontrollida. Palgavestlusele pole mõtet minna ka selliste põhjendustega: kõikidel mu sõpradel tõusevad palgad, ainult minul mitte; peresse on sündimas laps; üürileandja tõstis hiljuti üürisumma suurust jne. Ainus, millega palgavestlusele minna, on läbimõeldud faktid: mida ise tööandjale väärtusena pakume,“ leiab ta.

„Palgaläbirääkimised tunduvad raske ja ebameeldiva ettevõtmisena, mida tahetakse pigem vältida. Tegelikult on need normaalne ja vajalik osa tööelust. Samas ei tasu ka palgatõusu ootama jääda – seda tuleb ikka ise küsida,“ nendib Irene.

Miks inimesed ei julge või ei oska palka juurde küsida? Irene on lähemalt põhjuste kohta uurides mõistnud, et palga ja enda väärtustamisega seotud uskumused on pärit juba lapsepõlvest. Kodus pole töötasust räägitud või on jäänud kõlama mõte, et palk ongi väike ja töö raske. Sellise pagasiga noorena tööle kandideerima hakates ongi ennast keeruline kehtestada. Ka meie töökultuur ei toeta seda teadlikkust. Nii võibki inimene aastaid muutumatu töötasuga töötada. „Samas aastaid ühesuguse numbriga palka saada pole loogiline, sest töökas inimene ju areneb ning saab aina professionaalsemaks,“ ütleb karjäärikonsultant.

Pange kirja oma tugevad küljed

Palgaläbirääkimisteks ettevalmistusi tehes tuleb esimese asjana mõelda oma tugevatele külgedele enda rollis või ametis. Igal inimesel on unikaalsed oskused ja teadmised, mis aitavad seda rolli veelgi paremini täita. Sama ametinimetust kandvad kolm inimest ei pruugi pakkuda täpselt samaväärset väärtust, sest inimesed on erinevad. Need võivad teinekord tulla jutuks ülemuse või kolleegide poolt. Paraku pole aga paljudes ettevõtetes kombeks tunnustust ja kiitust jagada, mis raskendab ka töötajal endal oma pakutavast väärtusest aru saada. „Palgaläbirääkimisteks valmistudes mõelge läbi kõik oma väärtused. Millega olete te ettevõttele kasulik? Inimese teadmised ja oskused on need argumendid, mille peale ehitada enesekindlus juhiga palgast rääkides,“ soovitab Irene.

Seejärel tuleb läbi mõelda nn tööalase arengu teekaart. Mida olete saavutanud ettevõttes oma ametis? Kuidas olete arenenud – millised olid tööülesanded alustades ja millised on need praegu? Kindlasti on selle aja jooksul midagi koolitustel juurde õpitud või võetud lisavastutust. „Rääkige nendest. Selle suurenenud väärtusega peaks olema kooskõlas ka palk,“ leiab karjäärinõustaja.

Isegi kui esialgu võib tunduda, justkui polekski tööelus midagi suurt saavutatud, siis tasub Irene sõnul läbi analüüsida iga tööalane panus. „Töökad inimesed suudavad oma töörollis väga palju pakkuda. Näiteks teevad ettepanekuid, mis aitavad ettevõttel raha kokku hoida, lihtsustavad keerukaid ajale jalgu jäänud protsesse või pakuvad välja lisavõimalusi klientide leidmiseks. Kõik sellised tegevused loovad ettevõttele väärtust, seega tuleb need saavutused ka vestluses välja tuua, kui antud ettepanekud on tulnud just teilt. Juhiga vestlusele minnes võiks kõik need väärtused olla kirja pandud. Nii saab olla kindel, et suudetakse ettevalmistatud teemad ka vestluse käigus jutuks võtta. Olgu teil tehtud tööst lihtne rääkida, see ei pea olema ei keeruline ega piinlik,“ julgustab ta.

Mõelge välja soovitud palganumber

Eelnevalt tuleks mõelda ka palganumbrile, mida saada soovitakse. See peaks olema kindel brutosumma. Aga miks mitte palgavahemik? Seda sellepärast, et see on liiga laialivalguv. „Nii võib endale jalga tulistada ja saada see madalama otsa palk. Kunagi ei tea, millal tekib järgmine võimalus palgast rääkida,“ soovitab Irene.

Samuti ei tasu minna jutuga: „Minu palk peaks olema suurem.“, sest suurus kui selline on teie ja teie juhi jaoks erineva tähendusega sõna. Küsida tasub natukene suuremat summat, kui tegelikult soovite, nii jääb ruumi ka kauplemiseks. See number peaks siiski olema realistlik. „Enda väärtuse teadmine ja ülehindamine pole sünonüümid. Väga keeruline on praegustes oludes välja kaubelda üle kolmandiku suurem palk,“ ütleb Irene.

Samas ei tohiks olla ka liiga tagasihoidlik. „Näiteks töövestlusel öelda: „Ma sain eelmises töökohas 2000 eurot palka, ka uues ametis võiks selle summa ikka kätte saada.“ Nii võib samuti endale karuteene teha, sest ehk oli tööandja arvestanud 2500-eurose brutopalgaga? Erinevad uuringud on näidanud, et töökoha vahetusega on võimalik saada eelmise palgaga võrreldes kuni 30 protsenti rohkem,“ ütleb Irene, kes on arengu ja kasvamise usku.

Ei pea olema hea psühholoog või kehakeele lugeja, et saada aru, kui loodetud palgatõusu ei anta. Seda näeb juhi tõrjuvast olekust ja iga argumendi peale pea vangutamisest. Sellisel juhul pole mõtet hakata vaidlema, sest ilmselt polnud tal kavaski palka suurendada. „On väga kurb, kui töötaja saab aru, et teda ei väärtustata. Kuid ehk oli selline kahtlus juba endalgi sees ning saate nüüd südamerahu, et kahtlus leidis kinnitust. See tähendab, et sellise tööandja palgale jäämine veel mitmeks aastaks poleks tähendanud muud, kui paigalseisu ning rahalist kaotust – teil ei oleks nii ehk naa palka tõstetud. Pole midagi teha, tuleb tasapisi hakata otsima uut töökohta, kus teie panust hinnatakse ning kus makstakse väärilist palkagi. Juba tehtud eeltööd, kus on kaardistatud enda tugevad küljed, areng ja saavutused, saab ära kasutada CV ja motivatsioonikirja vormistamisel,“ soovitab Irene.

Alati pole ettevõttel aga paraku lisa maksmiseks võimalusi. Nii võib juht siiralt tunnistada, et näeb küll töötaja väärtust, kuid majanduslik olukord ei luba palgatõusu. „Sellisest vestlusest tasub kaasa võtta teadmine, et teie tööd tunnustatakse. Kui te olete rahul oma ametiga ettevõttes, juhi ja kolleegidega, siis tasub välja pakkuda, et teete enda poolt kõik, et raskest seisust välja rabeleda. Samuti võiks teha ettepaneku palga teemal aasta pärast uuesti rääkida. Siis oleksid teil kohe ka olemas argumendid, kuidas enda rollis panustasite,“ sõnab konsultant.

„Ning kindlasti rääkida raha asemel alternatiividest. Ka need variandid tasub eelnevalt valmis mõelda. Millised võiksid olla mittemateriaalsed hüved? Näiteks kodukontori võimalus, lühem töönädal, kiirem tööarvuti või isegi ergonoomiline kontoritool kodus töötamiseks. Kõigele ei peagi rahanumbrit külge panema. Mõnest alternatiivist, mis aitaks paremini ja rõõmsamalt töötada, võib olla palju rohkem kasu, kui arvata oskame. Kõik pole ainult rahas kinni,“ leiab Irene, ärgitades mõtlema ka sellele, kas suurem palganumber teeb meid õnnelikuks või tuleb tööelus ette võtta hoopis suurem muudatus.

Miks motivatsioonikiri on vajalik?

Irene jagab raamatus ka nõuandeid, kuidas koostada korralikku CV-d, mis on motivatsioonikiri, kuidas kirjutada kandideerimisavaldust jne. Peatutakse sellelgi, mida töövestlusel mitte öelda ja kuidas toimida, kui vestlus ei läinud oodatud moel.

„Nii näiteks on paljudele lugejatele tulnud üllatusena, et CV-sse ei peaks soovitud palganumbrit kirja panema, ei pea avaldama ka oma eraelulisi seiku, isegi sünniaega, täpset aadressi ega ka mitte laste arvu. Pigem lisage oma CV-le kena foto, millel naeratate. Inimese olek ütleb tööandjale väga palju ja värvatakse ikka tema professionaalsete oskuste, mitte laste arvu järgi,“ usub raamatu autor.

Samas peab Irene tööle kandideerimisel väga oluliseks motivatsioonikirja. „See on tähtis!“ rõhutab ta. „Motivatsioonikiri tuleb koostada väga läbimõeldult. Pange sinna kirja, mida oskate, mida loodate uuelt töökohalt, mis teid tööle motiveerib. Oma hobid ja harrastused, mis võiksid soovitaval töökohal kasulikuks osutuda. Isegi oma unistuste tiimist ja juhist võib kirjutada. Motivatsioonikiri annab teist kui inimesest uuele tööandjale võimalikult hea pildi. Motivatsioonikiri on väärtuslik lisainfo inimese väärtushinnangute ja suhtumise kohta, mis ei tuleks välja CVs, sest CV on vaid karjääriteekonna teekaart. Just seetõttu annavad suurima väärtuse CV ja motivatsioonikiri koos,“ toonitab ta.

„Soovitan seda raamatut lugeda eelkõige tööotsijal või töötajal, kes soovib oma ellu muutust uue töökoha või karjäärivahetuse näol. Aga ka alles tööelu alustavatel noortel, töötavatel pensionäridel,“ ütleb Irene.

Kuidas edukalt palka juurde küsida

1.Pange kirja, mille eest olete praegusele töökohale ja juhile tänulik: meeldiv sisekliima, asjatundlik juhtimine, toredad kokkuhoidvad kolleegid, kodukontori võimalus jne. Eestis on see väga ebatavaline, meil pole tavaks üksteisele tunnustust jagada. Aga teie ärge häbenege sellest rääkida, isegi siis, kui näete, et juht ei oska teie tänulikkust vastu võtta. Meelde jäävad head sõnad talle ikka ja häälestavad palgavestlust teile meelepärases suunas. Tehke juhile selgeks, et te ei tee seda tööd vaid palganumbri pärast, vaid et teile tõepoolest meeldib see töö.

2. Mõelge eelnevalt läbi kõik oma väärtused enda rollis ning ettevõttes ka laiemalt. Uskuge oma teadmistesse ja oskustesse. Kui te ei usu oma tugevatesse külgedesse, siis ei suuda te neid ka veenvalt juhile esitleda. Kõnelda tuleb kindla häälega ja julgelt silma vaadata – nii jätate endast hea ja usutava mulje. Rääkige juhile kõigest – millised on teie parimad küljed, kuidas olete arenenud, mida tööalaselt juurde õppinud, milliseid lisakohustusi võtnud. Ehk olete isegi uusi töötajaid välja koolitanud? Juht peab mõistma, et targem oleks teie palka tõsta, kui et asuda otsima teie asemele uut inimest, kes juba kandideerides küsib suuremat palka.

3. Mõelge välja kindel brutosumma, milleni soovite palgavestlusel jõuda. NB! Mitte palgavahemik, nii võite endale jalga tulistada. Loomulikult maksab tööandja teile 2000 eurot palka, kui soovisite vestlusel palka vahemikus 2000–2500 eurot. Ehkki oli tegelikult valmis maksma ka 2500 euro suurust palka. Keskkonnas palgad.ee on võimalik välja uurida oma töövaldkonnas pakutav keskmine töötasu. Et saada aimu, kui palju tuleb teie palgasoovile (mida netos sooviksite praegusele palgale lisaks) maksudena juurde brutos (ehk siis maksud, mida tööandja teie eest riigile tasub) ning millest üldse koosnevad maksud, saate lihtsasti teada palgakalkulaatorist www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator.

Irenel on endal veerandsada aastat töökogemust mitmes erinevas valdkonnas ja kümnes ettevõttes. Ta alustas oma karjääri aastal 1998 spetsialistina telekomis ning lõpetas palgatöö 2022. aastal tarkvaraarendussektoris värbava juhina. Elas ise läbi koondamise eelmise majanduslanguse ajal ning hakkas siis hobi korras sõpradele tööle kandideerimise teemadel nõu andma. Tänaseks on hobist välja kasvanud Irene enda ettevõte www.parimsinust.ee, kus ta pakub koolitusi ja konsultatsioone nii ettevõtetele kui ka eraisikutele.