Raamatukoguhoidja soovitab
Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogu teema-aastaks. Kuulutajas ilmuvate raamatututvustustega teevad Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad sellesse sissejuhatuse.
Taavi Liias „Helmandi silmus“ 2021
„Helmandi silmus“ on Taavi Liiase teine romaan ja võitis tänavuse Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha. Raamatu tegevus toimub Afganistanis Helmandi provintsis.
Eesti kompanii kammib läbi viimast majapidamist enne kivikõrbe. Oma baasist ollakse kaheksa kilomeetri kaugusel. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Ärgates taipab ta, et teiste sõdurite hääli pole kuulda. Sõdurite kõige suurem hirm on paraku juhtunud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas läbi kõrbe tagasi baasi jõuda, enne kui Talibani võitlejad ta tabavad. Ta on lõksus tühjas majas, mille elanikud võivad iga hetk tagasi tulla. Ja nüüd algab elu ja surma kassi-hiire julm mäng.
Pea olematu tee perved on paksult täis rämpsu, mille alla Talibani võitlejad lõhkelaenguid peidavad. Kas jääda ootama kuni kaasvõitlejad tema puudumist märkavad ja talle järele tulevad või asuda pimeduse varjus mööda eluohtlikku kõrbeteed baasi poole teele? Autor laseb peategelasel läbi mängida kaheksa erinevat valikut. Lihtsalt kuid haaravalt esitatakse inimese valikuid ekstreemsetes olukordades. Eelkõige pingelises sisedialoogis iseendaga.
Tundub, et sarnased sisemised valikud võivad olla ka iga inimese igapäevase elu pisiasjades, mis esialgu tunduvad nii tühised, et neid esimese hooga ei märkagi…
Taavi Liias teenis 2009. aastal luureohvitserina Kosovos ja 2012–2013 Afganistanis, nii et autor tunneb läbi ja lõhki seda, millest ta kirjutab. Mõnus lugemine on see kindlasti meestele, kuid ilmselt kõnetab raamat ka naislugejat, sest paljud meist on ju sõdurpoiste emad või vanaemad. Arvestades praegust poliitilist olukorda maailmas, soovitan lugeda ka Taavi Liiase esimest romaani „Talibani pojad“ ( 2019).
Mare Mätas „Minu Kihnu. Külas või külata“ 2021
Kahtlemata on see raamat, mille reisi- ja kultuurihuviline raamatusõber loeb läbi ühe hingetõmbega!
Arvestades asjaolusid, kujunes möödunud suve kõige suuremaks reisihitiks Eestimaal Kihnu saar. Vähe, väga vähe on maailmas saari, mis on suutnud niisuguse hooga pildile tulla ja jäädagi. Ja esitada oma lugu iga järgneva aastaga üha võimsamalt. Seda väga lihtsalt põhjusel – superkiirelt globaliseeruvas maailmas jääb aina vähemaks kõike seda, mida võiksime nimetada järgmiselt: omapärane, kaunis, lihtne ja jäägitult lummav.
Kui kunagi peeti Kihnut kadakasaksliku eestlase poolt väljanaerdud maaks veidrate inimestega, siis vaat tänapäeval on see Setomaa kõrval pea ainuke nurgake erilist ja ehedat Eestimaad, mida suure uhkusega oma väliskülalistele näidatakse. No mis siis, et kihnlase kommetest ja tõekspidamistest midagi ei teata.
Samasuguse uhkuse ja entusiasmiga näitab raamatu autor, legendaarne Kihnu giid Mare Mätas oma igapäevatöös Kihnut turistidele. Selle jutuosava naise hinges peitub suur ja leekiv armastus, armastus oma kodusaare Kihnu vastu. Nii on ta kuusteist aastat olematu palga ja õpetajatöö kõrvalt püüdnud säilitada ja talletada Kihnu pärimuskultuuri, sõna otseses mõttes harrastanud rööprähklemist, sest valusaid ja tundlikke teemasid tänapäeva Kihnu jaoks on palju. Ja kes neid siis veel lahendaks kui mitte kanged Kihnu naised, kes aastasadu on olnud teadlikud Kihnu kõige suuremast eripärast – saarel valitsevast matriarhaadist. Naistest, kelle targale ürgnaiselikkusele võib see saar alati loota.
Värvikate fotodega raamatust leiab hulganisti paeluvaid peatükke: „Kihnu pulm on puhas ime“, „Sugulusabielud ja atrofeerunud mehed“, “Kihnu matus“ ja muidugi „Kihnu külalise ABC“.
Seda raamatut soovitan ma tungivalt lugeda kõikidel neil, kel tulevikus plaanis või juba Kihnus käidud. Sest kohapealsed giidid ei suuda iialgi ettenähtud napi ajaga edasi anda kogu selle tillukese saare hoopis teistmoodi lugu, mis paljuski sarnaneb kihnu seeliku-kihnu kördi endaga, mille mustris vaheldub hoogsalt rõõm – punane – ja mure –must. Mare Mätase „Minu Kihnu“ on sellega hiilgavalt hakkama saanud.
Ülle Rajamart
Viru-Jaagupi raamatukogu juhataja
