Raamatukoguhoidja soovitab
Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogu teema-aastaks. Kuulutajas ilmuvate raamatututvustustega teevad Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad sellesse sissejuhatuse.
Muuga mõis ja Eduard Vilde ja Urmas Vadi – mis võiks neid kolme küll ühendada?
Ikka triibud!
Millal lugesite viimati Eduard Vilde jutustust „Minu esimesed „triibulised““? Kunagi lapsepõlves ilmselt. Aga miks mitte haarata riiulist just see väike raamatuke, lugeda ise ja veel parem, kui koos laste- või lastelastega – lugeda ja jagada neile selgitusi, mis on see suurtsugu vaim, millega aidamehe Eedit on õnnistatud või mis on kombeõpetuse katekismus, mis Eedile pähe topiti või mis on kratsfuss, mida Eedil noorhärrale teha kästi. Kindlasti tekitab tänastes lastes segadust, mis asi on küll tõrrekaas, millega „ookeanil“ meresõitu teha sai ning mis asjad olid küll need soojad punasetriibulised, mis Eedi isa käest sai ja mis tänapäeva lastekasvatuses täiesti lubamatud on!
Esimeste triibuliste juurest võib suuna võtta uuemate raamatute riiuli juurde ja haarata sealt kaasa mõni Vilde teose uustrükk või hoopis 2020. aastal ilmunud Urmas Vadi näidend „Millest tekivad triibud?“. Raamat oli 2021. aastal üks Eduard Vilde kirjandusauhinna nominentidest.
Urmas Vadi on ühes intervjuus tunnistanud, et sai näidendit kirjutades ja samanimelist lavastust ette valmistades Vilde kohta teada väga palju sellist, mida ta enne ei teadnud. Samas tõdeb ta, et Vilde loomingut on kaasaja inimesel keeruline lugeda ja keegi kirjanik võiks Vilde tänapäevasesse keelde ümber kirjutada.
Lühidalt võib öelda, et näidend räägib kirjaniku elust ja loomingust, selles põimuvad erinevad eluseigad ja raamatute tegelased ja kõik see on Urmas Vadi poolt segi löödud kui Kört-Pärtli särk.
Kui näidendis ilmub esimesena lavale lehm Musti Mäeküla piimakarjast ja annab lugejale aimu, kust ja kuidas on lossi vestibüüli saanud üks Venuse kuju ning noor Eduard tuleb Venusele tekki õlgadele tooma, et see mitte ei külmetaks, siis ausalt – just nii absurdselt ja naljakalt läheb kogu lugu ka edasi.
Isa saadab Eduardi mõisa noorhärraga mängima ja annab kaasa õpetussõnad: „Ja jäta meelde, et sa püssidest eemal hoiad. Ja et sa ei hakka ise ajalehte välja andma. Kui naise võtad, siis võta üks, mitte kahte ega kolme, ainult üks naine, isegi ühega on tegemist küll. Võta korralik eesti naine, kusagilt siitsamast, et ei oleks mingi võõramaa pöörasus. Ja vaata, et sa poliitikasse ei lähe! Isegi kui lähed, siis vaata ette, et sa sotsialistiks ei hakka!“
Näidendit lugedes saate teada, kuidas kirjaniku elu vaatamata isa õpetussõnadele kulges – väike meeldetuletus omal ajal kirjandustunnis õpitust ja palju uusi eluseiku, millest omal ajal tundides ei räägitud.
Minu arvates tekitab näidend huvi Vilde teoste vastu – miks mitte neidki uuesti lugeda!
Maarika Lausvee
raamatukoguhoidja Muugas ja Laekveres
