Raamatukoguhoidja soovitab: Nita Prose „Toateenija“

Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogu teema-aastaks. Kuulutajas ilmuvate raamatututvustustega aitavad Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad sellele kaasa.

Raamatu kaanel on määratlus põnevusromaan. Lugema hakates tekib kuidagi kahetine tunne. Mis see on, mida ma loen?

Minategelane Molly tutvustab ennast kui esmaklassilist toateenijat, kellel on väärikas töökoht peenes hotellis. Ta on tänulik, et sellise töökoha sai ning selle tõestuseks näpistab end iga päev. Sisenedes Regency Grandi hotelli, lööb ta maailm värvides särama. Iseäranis meeldib talle varahommikuselt korralikult varustatud toateenijakäru oma imeliselt lõhnavate seepide ja šampoonidega, salvrättide, vannilinade ja käterättidega, ning kõige lõpuks koristuskomplekt, mille abil saab lahti igasugusest mustusest. Ja vormiriietus! Pimestavalt valge tärgeldatud triiksärk ja kummardamist võimaldav venivast materjalist must kitsas seelik. Vormiriietuses tunneb ta end enesekindlana, nagu ta teaks mida öelda ja mida teha.

Sotsiaalses olukorras on tal sageli raskusi. Selline tunne, nagu mängitaks mängu, mille reegleid teavad kõik peale tema. Molly teeb regulaarselt etiketivigu, tõlgendab kehakeelt valesti ja ütleb valel ajal valesid asju. Tänu kõigele sellele peetakse teda imelikuks ja tal pole eriti sõpru. Kuid ta on alati ja kõigi vastu väga viisakas ja tähelepanelik. Hotellis töötades on olemas reeglid ja see sobib Mollyle väga hästi.

Molly ainuke tugi oli vanaema, kes küll raamatu tegevuse alguseks on juba surnud. Aga ta on olemas Molly mõtetes ja maailma mõistmisel abiks erinevate õpetavate ütlustega.

Kuigi raamatus seda kordagi ei mainita, saab lugeja aru, et tegu on autistliku inimesega. Ja seda kasutatakse ära. Ise aru saamata on Molly aidanud hotellis tegutsevaid narkomüüjaid, koristades hoolega ära kõik jäljed kokaiini ümberpakkimisest. Mõeldes inimestest ikka head, olles vastutulelik teiste probleemide lahendamisel ja olles natuke armunud hotelli baaris töötavasse Rodneysse, petetakse ta skeemitamisse kaasa.

Kui Molly leiab numbritoast härra Blacki surnukeha, satub tapeediga ühte sulav nähtamatu toateenija äkki sündmuste keskpunkti. „Sõprade“ palvetele vastu tulles teeb Molly asju, mis suunavad kahtluse talle endale. Kuid Molly leiab ka päriselt sõpru. Hoolimata ilmselgetest tõenditest ja uurija vastavatest eeldustest, lõpeb kõik hästi, nagu raamatutes ikka.

Molly kasutatav kõnepruuk on lausa võrratu. See, kuidas ta ütleb kõik otse välja, kuidas tõlgendab kõike öeldut otse, tekitab lõbusat situatsioonikoomikat. Raamatu lõppu on lisatud veel üks üllatus, mille võib kokku võtta nii: et teha head, peab teinekord tegema natuke halba.

Kui palju te märkate enda ümber tegutsevaid teenindajaid? Mida võib teist maha jäänud korralageduse põhjal järeldada teie toateenija? Tema teab teie kohta uskumatult palju. Aga mida teate teie tema kohta?

Väga mõnus lugemine vahelduseks põhjamaistele süngetele kriminullidele. Romaani põhjal on valmimas ka film.

Ene Loo

Karepa raamatukogu