Raamatukoguhoidja soovitab: Ragnar Jónasson „Ööpimedus“ (2021)

Mis seal ikka salata, olen suur krimikirjanduse fänn, ning seetõttu valisin soovitada justnimelt krimka. Neid on viimasel ajal loetud päris mitu, kuid üks, mis mind oma teistsuguse olustikuga, ning värskelt Islandilt naasnuna enim paelus, oli islandi kirjaniku Ragnar Jónassoni põnevik „Ööpimedus“.

Päriselus on Island muidugi üks turvalisemaid riike, seetõttu vapustab vägivaldne surm väikest ja suletud kogukonda, kus kõik kõiki tunnevad, iseäranis tugevalt ka romaanis.

Tegevuspaik on väike Islandi põhjaosas asuv linnakene Siglufjörður. Fjordide vahel asuvasse linna pääseb vaid läbi mäe rajatud tunneli kaudu. Peategelaseks on noor, linnakesse mujalt kolinud politseinik Ari Thór Arason, kes kohalikke inimesi ning nende tausta veel hästi ei tunne. Ta asub uurima juhtumit, kus mahajäetud maja juurest leitakse tema kolleegi, kohaliku politseiniku kuulihaavadega surnukeha. Selguse saamiseks tuleb Ari Thóril hakata tuhnima kohalike eludes, andes kirjanikule võimaluse avada tegelaste tausta. Kui sügavalt kaevata, leiab mõndagi valgustkartvat. Süngust ja pinget lisavad loosse saabuv polaaröö ning inimesi hirmul hoidev tabamata tapja.

Nagu heas ja mitmekihilises krimiromaanis ikka, pole kõik nii nagu paistab ning kogu loo juured peituvad kauges saladusi ja õudust tekitavaid juhtumisi täis minevikus. Jälgi segavad sünges loos veel mitmed tegelased, kel igal omad probleemid ning valgustkartvad teod. On endine süüdimõistetud kurjategija, salatsev ja vassiv uus linnapea, mineviku eest põgenev ja identiteeti varjav noor naine, kinnisesse psühhiaatriahaiglasse suletud noor mees.

Kes, mis ja mil määral on mõrvalooga seotud, selgub muidugi alles lõpus, ning tulemus, nagu heas krimiloos ikka, ei ole sugugi see, mida kahtlustasime.

Raamatu väärtus ei ole kindlasti üksnes põnev krimilugu, vait pilt põhjamaisest Islandist, väikesest kogukonnast ning inimloomusest selles karmis ja suletud keskkonnas. Tõeline Nordic noir.

Autorist:

Väikesest Islandi linnakesest Siglufjörðurist on pärit Ragnar Jónassoni samanimeline vanaisa, kelle juures veetis tulevane kirjanik oma lapsepõlvesuved. Krimikirjanduse austaja olevat ta olnud juba lapsest saati – 17. aastaselt alustas ta Agathe Christie tõlkimist islandi keelde. Küllap lihvis 14 krimiteose tõlkimine ka Jónassoni enese oskusi ja valikuid kirjanikuna. Tema esimene krimiromaan kandis pealkirja „Lumepimedus“, ning see oli kuueosalise sarja „Pimedal Islandil“ esimene raamat. Tänaseks on Ragnar Jónasson (sünd. 1976) üks enimmüüdud Islandi autoreid.

Tiina Kriisa

Lääne-Virumaa keskraamatukogu arendusspetsialist