Rail Balticuga Vinnist üle Kärdla otse Põlvasse…
Kas see just kõige otsem tee oli, pole küll kindel, aga just sellise teekonna võtsid ette Vinni-Pajusti Gümnaasiumi tehnoloogiaringi õpilased, kes kogu eelmise õppeaasta usinasti EV 100 aastapäeva auks ja kevadistel Seebikarbirallidel esinemise tarbeks uhket Seebikarbirongi ehitasid.
Sedakorda siis ehitas iga VPG tehnoloogiaringi õpilane ringi juhendaja ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Rein Leichteri targal juhtimisel oma vaguni, mis võistluste tarbeks üheks rongiks ühendati. Lisaks tehnoloogia-alastele oskustele tulid õpilastele ehitamisel kasuks ka ajaloo- ning kultuuriloolised teadmised ja kursisolek igapäevauudistega – vinnikate valmistatud rongi koosseisu kuuluvad Vabadussõja soomusrongi koosseisu kuulunud sõjavagun Wambola, raskeid küüditamisaegu meenutav loomavagun, meie põllumajandustoodanguga omal ajal idanaabrit toetanud piimavagun, raudteendusesse uusi tuuli toonud „porgandiajastu“ esindaja ja liikuv tselluloositehas. Igaüks on oma ajastu märk.
Tegelikult oli neid, kes sügisel oma vagunit ehitama hakkasid, palju rohkem, aga finišisirgele ehk võistlusvalmis jõudsid sel kevadel kuus õpilast – Roberta Jürna, Lissette Morozov (mis tõestab, et see pole teps mitte pelgalt poisslaste pärusmaa!), Gregor Tristan Võrno, Argo Larionov, Kasper Kulp ja Rain-Victor Kippus (viimsed kaks tegid oma vagunid ka põhikooli loovtööna).
Aga miks just selline teekond – Vinni-Kärdla-Põlva-Vinni, nagu lõpuks selgus, kokku 840 kilomeetrit? Sest saatuse tahtel korraldati kaks Eesti suurimat Seebikarbirallit sel aastal just ühel ja samal päeval – 25. mail, üks Kärdlas, teine Põlvas. Ja kuna vinnikad pole kunagi „papist“ olnud, siis otsustasimegi oma tehtut tutvustada nii hiidlastele kui ka mägieestlastele.
Suureks abiks sel teekonnal oli ka kooli uus mikrobuss, millega „Rail Balticut“ täis järelkäru sabas see kokku pea ööpäevane teekond turvaliselt läbitud sai. Ja kooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiit Transtoki juhtimisel sai ka „Terves kehas terve vaim“ läbi viidud – kogu koorma lahti- ja kokkupakkimised muutusid iga korraga üha kiiremaks ja professionaalsemaks.
Kahjuks jääb meie rongiprojekt oma täies hiilguses sedakorda küll „kodukamaral“ vist tutvustamata, sest Rakvere Seebikarbiralli, mida me mõne aasta eest korda viis Tõusu teel Tarva terase jälgimise all Rakvere linna päevade ajal korraldasime, ja mis ka juba traditsioonilise ürituse mõõtu võtma hakkas, jäi tookord ilmselt üha vahetuvate linnaisade uhkemate ja ambitsioonikamate tegemiste varju ning soorollide selgitamise võistu-uhas ei huvitanud noorte nokitsemishuvi toetamine enam suurt kedagi. Äkki on ajad nüüd muutunud ja aeg inseneeriavaldkonna prestiiži tõstmine sõnadelt ka tegudele viia?
Aga taas loo algusse. Pea tuhatkond kilomeetrit autosõitu ja mõned mäestlaskumised paljude pealtvaatajate aplausi ja ergutuste saatel veidi vähem kui ühe ööpäeva jooksul, lisaks kirsina tordil ka peavõit mõlemal võistlusel – kas mõttetu ajaraisk ja kütusekulu või mõttestatud ja arendav tegevus, mis mitmekesistab meie noorte igapäevaelu?
Kui Hiiumaal toimus Seebikarbiralli 9. korda ja nüüd lõpuks ometi saime võidukarika nende käest mandrile ära tuua (olgugi, et kasvõi ajutiselt, sest tegemist rändkarikaga), siis Põlva võistlus on toimunud juba üle 20 aasta. Kuigi oleme sealt aegade jooksul saanud nii teise kui kolmanda koha, on raske öelda, kumb oli mõnusam – kas kogu linnarahva silme ja aplausi saatel 1,3 km pikkuse võistlusraja läbimine või sellesama rahva silme all lavale minna ja peapreemia vastu võtta.
Kõik sõltub muidugi vaatepunktist, aga need noored, kes aastajagu vaeva näinud ja nüüd ka tehtu tulemust nautida said, on ilmselt saavutatuga rahul. Ja küllap oskavad nad lisaks sellele, et mõnd tööriista õigetpidi käes hoida, edaspidi ka oma väärtushinnanguid seadistada.
„Seebikarp“ on iseehitatud ilma mootorita sõiduk, millega kaldteelt võistu alla kihutatakse, ja nimetus „soap-box“ pärineb 20. sajandi esimesest poolest Ameerikast, kus selliste monstrumite ehitamised ja võistukihutamised väga populaarsed olid. Isegi üks Charlie Chaplini tuntud tummfilm aastast 1903 on sellest rallist.
Rein Leichter, VPG Tehnoloogiarig
Mart Pitsner, MTÜ Vinni Punn
Vinnikate valmistatud rongi koosseisu kuuluvad Vabadussõja soomusrongi koosseisu kuulunud sõjavagun Wambola, raskeid küüditamisaegu meenutav loomavagun, meie põllumajandustoodanguga omal ajal idanaabrit toetanud piimavagun, raudteendusesse uusi tuuli toonud „porgandiajastu“ esindaja ja liikuv tselluloositehas.
Foto: erakogu
