Rakvere Galerii kutsub kunstigurmaane näitusele „Meie, virulased“

19. veebruaril, küünlakuu pakaselisel õhtupoolikul toimus näituse „Meie, virulased“ avamine. Traditsioon sai alguse 2002. aastal, mil esimest korda toimus Lääne-Virumaa kunstnike ühisjoonistamine Rakvere Galeriis.

Ülle Kask

Kuigi kunstigurmaanidele saadetud meilis soovitati näituse „Meie, virulased“ avamisele kasukad selga ja karupüksid jalga panna, oli paari päeva tagune 30-kraadine pakane selleks korraks möödas. Soe riietus kulus aga ära, sest Rakvere Galerii akende alla oli kaetud laud ja galerist Raivo Riim ning kuraator Riho Hütt pakkusid kunstnikele ja külalistele kuuma hõõgveini ning magusat kringlit. Näitust kaema minna lubati kahe kaupa ja maskiga.

Kui kunstnikele oli aplausi saatel külmarohuks purk mett kingitud, soovis Raivo Riim kõigile head vabariigi aastapäeva ja sedastas, et tänavune portreenäitus toimub juba 15. korda ning on pühendatud kodumaa 103. sünnipäevale. Seejärel võttis Riim laulu üles ja Pikal tänaval kõlas võimsalt: „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: Eesti, Eesti, ela sa!“

Kunstnik Teet Suur kirjutas seejärel vanal linoleumitükil põlvitades sinise spreiga suurelt galerii ukse ette lumele „Portreenäitus“. „Et inimesed teaksid galeriisse sisse astuda,“ ütles ta.

Kuraator Riho Hütt märkis, et seekordne näituse avamine on igatepidi eriline sündmus. „Sel aastal siin kohapeal tuntud virulasi joonistada ei saanud. Portreteerisime kas iseennast või oma lähikonnast kedagi – abikaasat, ema, õde, venda või tädi. Päris lähedast inimest,“ rääkis ta.

Näitusel eksponeerivad oma loomingut 18 Lääne-Virumaa kunstnikku. Näiteks Jüri Mildebergilt on taies „Vanaema ja vanaisa“ (segatehnika 2021), Astra Koldekilt „Õed“ (segatehnika 2021), Kristel Pohlakult „Autoportree maskiga“ (õlipastell 2021), Maila Merilolt „Tädi portree“ (segatehnika 2021) ja Margit Kaarelt tütar „Liisa“ (grafiit 2021).

Ivo Ridalaane abstraktsel maalil „Põllulillede keskel“ (õli, 2021) kujutab kunstnik abikaasat. „Maalisin selle foto pealt, mis sai tehtud siis, kui käisime abikaasaga mööda Selja jõge matkamas,“ ütles ta.

Mari Riina Mölder, kunstnikunimega Leekpea kõneles, et tema töö „Autoportree Mona Lisana“ (akrüül, 2020) valmis eelmisel aastal, distantsõppe ajal. „Mul oli just lastele kavas portreemaalimise õpetus, aga distantsilt on jube raske õpetada. Proovisin siis oma ateljees ise kõike seda järgi teha. Üks asi on koolis tahvli ees seletada, teine asi aga paberile kõik kirja panna. Nõnda tekkiski idee, et mida ma lastele õpetan, selle maalin ka ise läbi. Võtsin enda foto ette, proovisin näo joonistamise õpetuse järgi kopeerida iseennast,“ rääkis kunstnik.

„Tollal, eriolukorra ajal polnud teist modelli ju võtta. Et töö ei oleks väga tavapärane, lisasin sinna väikesed vimkad juurde: keha asend on monalisalik ja ristatud käte vahel on kunstniku tööriistad. Linnukene peas sümboliseerib kevadet südames,“ tutvustas Leekpea oma autoportree sünnilugu.

Krõõt Nõmmela-Mehide pilkupüüdvad tapeedirullid-taiesed „Meie pere naised – 4 põlvkonda I, II, III“ (šabloontehnika tapeedil 2020) on paigutatud kolme erinevasse kohta. Krõõt rääkis, et on Rakveresse kolinud tartlane, kuid tema vanaema ja vanaisa on siit pärit. „Elan praegu nende majas, mis on praegu renoveeritud, aga omal ajal olid seal muuhulgas ka vanad tapeedirullid,“ sõnas ta.

Kunstnik jätkas, et tööde mõte seisneb selles, kuidas tema suguvõsa naisjoon ja elukäik liigub ühte ja sama rada pidi. „Mitte välimuselt, vaid kuidas minu ema elu on läinud ja nüüd minul ja võibolla ka mu lastel. Meie pere naiste nägude mustrid ja käitumismustrid on lahti tõmmatud kolmele tapeedirullile. Tehnikat nimetatakse šabloonikunstiks, kasutatakse aerosooli läbi mitme kihi. Vene tapeedid aga on pärit erinevatest ajastutest. Inimesed tunnevad need ära, et oo, seda 1980-ndate aastate tapeeti ma mäletan,“ selgitas Krõõt Nõmmela-Mehide oma näitusele väljapandud tööde tausta.

Näituse kuraator, klaasikunstnik Riho Hütt on samuti maalinud abikaasat. Maalil „Tamara“ (õli, 2021) mängib Rakvere tuntud ämmaemand akordionit.

„Tänavu oli kunstnikel see vabas vormis võimalus kujutada oma lähedasi mõnes mõttes parem, sest inimesed said töödesse rahulikult süveneda. Eelmistel aastatel oli pinge ikka hästi suur,“ sedastas Hütt, lisades, et varem pidi mitmel laupäeval kõigepealt kokku leppima tuntud virulasega, et ta oleks nõus poseerima, siis pidid kunstnikud nõustuma teda maalima-joonistama, lõpuks ajas tähtajast kinnipidamine veidi närvi, et jõuaks ikka töö valmis vabariigi aastapäeva näituseks. Tänavu said kunstnikud asja natuke kergemalt võtta, sest oma pere ja lähedased on kõigi jaoks Hüti sõnul väga olulised virulased.

„Vahva, et kunstnikud pole pintslit nurka visanud, vaid ikka ja jälle ennast näidata tahavad ja näitustest osa võtavad. Kui mitu kuud pole keegi koroona tõttu midagi teinud, siis nüüd tuleks hoog sisse panna, sest ka Virumaa kunstnike ühine kevadnäitus pole enam kaugel ja see peaks tulema hästi võimas,“ lausus galerii kuraator Riho Hütt näituse „Meie, virulased“ avamisel.

Näitust saab Rakvere Galeriisse kaema minna 20. märtsini.

Abilinnapea Laila Talunik kingib galeristidele kommikarbi (vasakul Riho Hütt, tema kõrval Raivo Riim). Foto: Ülle Kask