Rakvere Galeriis avatakse linna aukodaniku mälestusnäitus
Laupäeval, 26. jaanuaril kell 12 avatakse Rakvere Galeriis Rakvere linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani mälestusnäitus „Aukudega juust ja suitsupääsuke“, mis jääb üles kuni 16. veebruarini.
„Edith külastas Eesti Vabariigi aastapäeval Rakveres viibides alati ka galeriid. Aastate eest ta isegi poseeris meile ja ta pilt oli portreenäitusel väljas. Ta oli nii soe inimene – teeme talle näitusega tagantjärele pai,“ meenutas Rakvere Galerii juhataja Raivo Riim.
Rakvere linnapea Marko Torm sõnas: „Edith Kotka-Nyman oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi ning Sigtuna vaheliste tihedate ja viljakate koostöösidemete loomisesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ning Rakvere kultuuri- ja ajalugu. Mälestusnäitus on meiepoolne tänu Edithile kui Rakvere linna esimesele aukodanikule.“
Edith Kotka sündis 1932. aastal Tallinnas, kuid tema lapsepõlv möödus Rakveres. 1944. aasta sügisel põgeneti perega Rootsi. Seal lõpetas Edith gümnaasiumi ja kahel korral ülikooli, esmalt kunstiajaloo ja prantsuse keele alal, hiljem eesti filoloogina. Ta õpetas Rootsi eestlastele eesti keelt, koostas ja andis koos kolleegiga välja eesti keele õpikud ja lugemiku.
1990ndatel aastatel loodi sõprussidemed Rakvere linna ja Sigtuna kommuuni vahel, mille töös Edith Sigtuna-Rakvere sõprusseltsi esimehena aastaid aktiivselt osales. Ta oli tõlk ja giid, sõpruslinna eesti keele õpetaja ja eesti kultuuriloengute pidaja, Rakvere ajaloo väsimatu tutvustaja, elav kontakt kahe linna inimeste vahel. Ja külalislahke perenaine, kelle süda ja kodu uksed olid rakverlastele avatud rohkem kui veerand sajandit.
Rakvere linna aukodaniku nimetuse pälvis Edith Kotka-Nyman 1998. aastal.
Mälestusnäitusel eksponeeritavad tööd valisid ema loomingu hulgast välja Edith Kotka-Nymani lapsed Hendrik Nyman, Katrin Nyman-Metcalf ja Helle Nyman. Kuna Edith õppis kunstiõpetajaks Rootsis ja Norras, toimus esimene mälestusnäitus Stockholmi Eesti majas, samad tööd on väljas ka Rakveres avataval näitusel.
Edith Kotka-Nymani lapsed Hendrik Nyman, Katrin Nyman-Metcalf ja Helle Nyman on meenutanud, et mitmed lapsepõlve mälestused emast on seotud kunstiga: batiku jaoks sulatatud vaha lõhn, klõps-klõps hääl mosaiigi tükkide parajaks lõikamisest. Edith õppis Norras joonistus- ja puutööõpetajate koolis ning Stockholmi Ülikooli tarbekunstiteaduskonnas. Ta töötas joonistusõpetajana kuni 1969. aastani, hiljem asendusõpetajana, kuigi alates 1980. aastatest oli ta peamine töö eesti keele õpetajana.
Edith juhatas õhtukursusi batiku ja mosaiigi alal. Need kunstivormid olid talle kõige südamelähedasemad, kuigi ta tegi nii noorena kui ka hiljem elus palju akvarelli. Batik ja mosaiik olid tehnikad, millega Edith ka professionaalse kunstnikuna tegutses. Suurem osa elust oli Edithil aga kunstitegemine pigem hobi. Talle meeldis rohkem seda teha vaba aja tegevusena, siis, kui inspiratsioon peale tuli.
Lapsed rääkisid, et Edithi lemmikmotiivide juurde kuulusid puud – eriti raagus puud, aga ka puumuster. Kui ta ehitusi motiiviks valis, siis pigem vanu ja lagunenud hooneid, mis lubas keskenduda materjalile. Mitmetel piltidel on ka linnud.
„Kunstikooli ajal olid tavalised veini-juustu või kaladega natüürmordid, milledel on mõnus 1950. aastate hõng ja milledest mitmed on meie praegused lemmikud. Juustu maalimise kohta ema rääkis, et kuna raha oli vähe, ostis ta odavaima juustutüki ja puuris augud sisse, et näeks välja, kui uhke Gruyère,“ jutustasid nad.
Kaladega oli aga olnud hullem lugu, kuna need hakkasid haisema – pere elas väikses korteris ning pereliikmed ootasid pikisilmi pildi valmimist!
„Meil on väga hea meel, et Rakvere Galeriis on ema teoste näitus. Kuigi meil kõikidel on mitmeid ema teoseid kodus seinal, on haruldane neid koos näha,“ kinnitasid Hendrik Nyman, Katrin Nyman-Metcalf ja Helle Nyman.
Kuulutaja
Foto: Meelis Meilbaum
