Rakvere galeriis „lõhnab” Soome mets
„Reetta Partanen on installatsioonikunstnik ja kunstiterapeut,” tutvustas Rakvere galerii kuraator, klaasikunstnik Riho Hütt noort Soome naist näituse „Juured” avamisel.
Ülle Kask
Hütt rääkis Soome kunstniku Reetta Partaneni näituse avamisel, et seda planeerides ja slaide vaadates tekkis mõte, et Partaneni metsa sarja installatsioonide näitus sobiks Rakvere galeriisse väga hästi.
Naine tõi näituse Rakverre Põhja-Soomest. „Suur kummardus kunstnikule, sest 800 kilomeetri kauguselt näitust siia toimetada ja üles panna pole naljaasi,” märkis Hütt. „Hea meel on tõdeda, et Soome pole ainult Helsingi.”
Hütt lisas, et kaasaegne skulptuur ühendab installatsiooni ja lõpptulemus on mõtestatud kunst ning asjadele seadistamine konkreetses ruumis. „Metsas või pargis ei saa aru, et see on kunst, aga kui seda galeriis eksponeerida, väljendub jõuliselt looduse ja inimese vahekord. Siin võib ette kujutada muusikalist suurvormi, võimsat ja heroilist sümbolkuju,“ arutles kuraator „Tore, et noor inimene nii jõuliselt tegutseb. Uus põlvkond tuleb peale ja annab eeskuju, kuidas loodust paremini hoida.”
Peateosena on galeriisse loodud uus „looduslik seisund” – puust ja savist vermitud, jalgupidi samblas seisev normaalmõõtmetes inimfiguur. Maakamaras tuksub suur süda ja puude okstel on linnupesad, millest üks muna on välja kukkunud ja katki läinud. Seintel ripuvad suuremad ja väiksemad puuseened ja kasekäsnad justkui inimkõrvad, mis kuulatama kutsuvad.
Galeriis mitte ainult ei näe ega „kuule” metsa, vaid ka tunneb selle lõhna ja kohalolu. Küsimuse peale, kuidas on võimalik, et kaugelt põhjamaalt toodud näitus lõhnab metsa järele, vastas Partanen naerdes, et selleks kasutab ta männi või kadaka eeterlikku õli. „Et inimene tunnetaks ja tajuks kunstisaalis metsa ka oma ninaga.”
Kunstnik rääkis näituse sünniloost, et lapsena oli tal väga tugev side metsaga. „Isa ja ema, vanaisa ja vanaema õpetasid mulle, kuidas metsas käituda. Mets on aistinguline ja samas ka toitja,” kõneles noor naine.
„Muidugi on metsas ka väga palju salapärast. Kui olin väike tüdruk, umbes viie aastane, jutustas vanaisa, et maa sees, sambla ja puu juurte all elavad härjapõlvlased. Vanaisa nägi metsas neid inimese sarnaseid elukaid. Neist lugudest on kasvanud minu suhe loodusega,” jätkas ta.
Lapsena oli mets kunstniku jaoks fantaasiamaailm. Vanemaks saades ja linna elama kolides hakkas ta metsa järele igatsema. „Kunstiga tegelemisest sai tagasitee loodusesse ja tunnetus, kuidas loodus mõjutab meie meeli ja eluviisi.”
Kunstiterapeudina aitab Partanen inimestel loodusega suhestudes oma probleemidest jagu saada ja enesekindlust taastada. Tema juures teraapias käivad põhiliselt töötud ja nö elu hammasrataste vahele jäänud.
„Ta töötab inimestega, kes vajavad hingelist abi, et läbi kunsti luua ja tuua enestesse stabiilsust,” selgitas Hütt.
Näitus „Juured” Rakvere galeriis on Partaneni esimene näitus Eestis ja see jääb avatuks juuni lõpuni.
Väljatõste: Reetta Partanen on sündinud 1982. aastal Suomussalmes, Ida-Soomes. Ta on õppinud sotsionoomiat ja kunstiteraapiat. Kunstnikuna ühendab Partanen installatsiooni ja skulptuuri ning nende eri kooslusi. Viimasel ajal on ta toonud sisse uue elemendina video ja hääle. Teostes võib ära tunda kunsti- ja käsitöö traditsioone, aga uued lähenemised ja eriti korduvkasutus koos looduslike materjalidega annavad teostele ainulaadsuse ja originaalsuse. Viimased seitse aastat on kunstnikul olnud väga aktiivsed – ligi 50 näitust, neist kaheksa personaalnäitust.
Vasakult Reetta Partanen ning Rakvere kunstnikud Mari Riina Rist, Riho Hütt ja Maila Merilo näituse „Juured” avamisel. Foto: Ülle Kask
Metsa sarja peateos „Sisemaal”. Foto: Ülle Kask
