Rakvere Haigla hoiab tavategevusi toimivana

Rakvere Haiglas on COVID-19 nakkuse ehk koroonaviiruse levikuga seoses viidud sisse mitmeid muudatusi – eesmärk on hoida haigla viirusest puhtana, kuid samas jätkata ka ambulatoorset ravi.

Liisi Kanna

Rakveres Haigla juhtidelt õhkus optimismi – põhieesmärk on hoida haigla puhtana ja jätkata seal taustal tavapärast meditsiiniteenuse osutamist. „Teeme eelkõige oma igapäevatööd, aga seda vähe rangemates raamides,“ sõnas Rakvere Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev hetkeolukorra kohta.

„Tavaelu läheb ju edasi. Inimesed ikka sünnivad ja põevad täitsa tavalisi haigusi. Ega siis sellepärast ei saa kõik seisma jääda. Lihtsalt tuleb olla tähelepanelik, valvas,“ lisas Rakvere Haigla ravijuht, doktor Liis Otstavel.

Üles seati EMO triaažitelk

Üheks möödujatelegi silma hakkavaks muudatus on mobiilne triaažikabinet erakorralise meditsiin osakonna ees. Kõik EMO-sse pöördujad võetakse esmajoones vastu seal, kus teostatakse esmane triaaž. Selge eesmärk on vältida viiruse jõudmist haiglahoonesse.

„Kui sul on koroonaviiruse sümptomid, millest on igal pool räägitud, siis helista perearstile. Ära tule EMO-sse, sest sa oled potentsiaalne viirusekandja ja võid ohustada oma liikumisega paljusid inimesi,“ toonitas Suurkaev.

„Kõik need saatjad, keda järgnevas protsessis vaja ei ole, jäävad seal triaažiskabinetis maha, kui just patsient ei vajab tuge ja abi edasiliikumiseks, näiteks lapsed,“ selgitas Suurkaev, lisades, et triaaži läbib sellisel juhul ka saatja. Töötsoonis, kus otsesed ravitegevused toimuvad, on inimeste liikumine minimeeritud ning sinna ei pääse ka esmasest triaažist edasi lubatud saatjad.

Kui inimesel ei ole haiglaravi eeldavaid vaegusi, saadetaksegi ta koju ning antakse kaasa vajalikud soovitused.

„Me ei ole see haigla, kuhu peaks hospitaliseerima nakkusohtlikku patsienti. Selleks on Eestis täna neli haiglat,“ sõnas haiglajuht, selgitades, et seal n-ö väravas selekteeritaksegi ja langetatakse otsused, kuhu keda saata.

See aga ei tähenda, et haigla poleks valmis olukorraks, kus koroonaviirusega inimene sinna siiski jõuab. „Oleme enda jaoks pannud paika, mis siis saab, kui meie majja juhtub COVID-19 nakkusega patsient. Oleme ettevalmistanud eripersonali ja ühe osakonna selleks, et hospitaliseerida nakkusega patsienti,“ kinnitas Suurkaev.

„Ta võib olla puhas nakkuse patsient, aga samas ta võib olla näiteks murdnud jalaluu, olla pimesoolepõletikus või mis iganes muu haigusega ning ühtlasi nakkusega, ka selliste haigete hospitaliseerimise oleme enda jaoks paika pannud. Kui meil tuleb selline patsient, siis kümne minuti pärast on see osakond töös. Valmisolek on olemas,“ lausus haiglajuht.

Rakvere Haiglas ei tehta koroonatesti

Küll aga toonitas Suurkaev, et Rakvere Haiglas ei tegeleta COVID-19 analüüside tegemisega. „Seda rolli meil ei ole. Rakvere Haigla ei ole jätkuvalt proovivõtu koht. Kellel on selle viiruse tunnused, peab võtma ühendust perearstiga. Perearst otsustab, kas tuleks võtta proov või mitte. See on arstlik otsus. Ja seejärel perearst korraldab vastava proovivõtu. Seda tehakse ka Lääne-Virumaal, aga liikuvate ekipaažidega. Haigla ei korralda seda,“ selgitas Suurkaev, lisades, et seda korraldab Karell Kiirabi, kellelt riik on teenuse tellinud.

„Seda korraldatakse läbi perearstikeskuse arstlike otsuste, kui inimene ise helistab 112, siis ei sõida ekipaaž temalt seda proovi võtma,“ märkis ta.

Rakvere Haiglas ei ole ka proovi tulemuse tuvastamise tehnoloogiat. „Keeruliseks teeb asja see, et uurida tuleb molekuli tasemel. Kõikidel laboritel pole selleks valmidust, laboritele on spetsiaalsed nõuded. Tehnika on üks asi, aga inimesed peavad olema ka väga välja koolitatud,“ selgitas ravijuht Liis Otstavel.

Ambulatoorne ravi jätkub

Selged tegevused haigla n-ö puhtana hoidmiseks on paika pandud ka ambulatooriumi poolel, kus igale sisenejale tehakse küsitlus, lisaks on ametis spetsiaalne õde – kui registratuuritöötajad leiavad, et inimesel tuleks igaks juhuks  vestelda ka meditsiinitöötajaga, siis saadetakse ta täiendavaks triaažiks õe kabinetti.

„Õe triaaži läbivad ka need, kes tulevad plaanilisse kirurgiasse, mida me hetkel ikka jätkame. Toimub põhjalikum küsitlus ja väikene kontroll,“ täpsustas Suurkaev.

Ta nentis, et teenustele pääsemise kadalippu on tihendatud, kuid samas püütakse säilitada ambulatoorset vastuvõttu ja tavategevust niivõrd kuivõrd see on võimalik.

„Oleme allutatud terviseameti kriisistaabi korraldustele ja käskudele, see on see koht, kes meie üle teatud piirides otsuseid langetab – kuidas ja mida peame tegema ja mida võime ise otsustada. Tänases teise taseme tervisehoiu valmisolekus on võimalus meil talitada nii ja naa. Meil on teada reeglid, mispuhul võime vastuvõtu sulgeda, kuidas peame seda juriidiliselt tegema jne. Aga meie mõte on see, et mida rohkem suudame tavameditsiini teenust jätkata, seda rahulikum on ju meie rahvas,“ rääkis Ain Suurkaev.

Kuigi ambulatoorsed vastuvõtud jätkuvad, on avatud ka kaugvastuvõtud arstide poolt, kes on mingil põhjusel sattunud karantiini. Peamiselt on tegu telefonikonsultatsioonidega. Kaugvastuvõttu saab kasutada ka patsient, kes kas ei julge või terviseseisund ei võimalda tal haiglasse minna. „Kui inimene pöördub registratuuri, siis talle selgitatakse, kuidas see käib,“ sõnas Suurkaev, täpsustades kaugvastuvõtud toimuvad siiski arsti vastuvõtuaegadel, mitte suvalisel ajal.

Sünnitusele tugiisik praegu ei pääse

Esmaspäevast reedeni on avatud ka ämmaemanda nõuandetelefon – 322 9748. „Nad vastavad sellele telefonile tegelikult ka nädalavahetusel, aga siis on telefon valveämmaemanda taskus ning ta vastab kohe, kui võimalik,“ rääkis ravijuht.

Sünnitusosakonnas valitseb aga uus olukord – praeguses situatsioonis ei ole tugiisikud sünnitaja juurde lubatud. „Eesti naistearstide selt, ämmaemandate ühing ja perinatoloogia selt võtsid ühise seisukoha, et tuleks lõpetada tugiisikute ligipääs. Kuna need on olemuselt mittetulundusühingud, siis nad ei saa keelata-käskida, aga soovitasid. Samas need ühendused ju koosnevad spetsialistidest. Meie oma maja puhul jätsime õiguse osakonna juhtivatele ämmaemandatele-günekoloogidele otsustada, kuidas talitame. Nende ettepanek oli rakendada seltside soovitust,“ selgitas Suurkaev.

„Nagu meie särasilmsed ämmaemandad ütlesid – võtke kaasa nutiseadmed, wifi meil majas töötab ja nemad toetavad sünnitajat, kes tahab emotsioone vahendada, filmida jne,“ lisas haiglajuht.

Isikukaitsevahendeid praegu jätkub

Suurkaev rääkis ka, et pidevalt toimub oma töötajate monitoorimine ning jälgitakse hoolega nende tervist. „Panustame Lääne-Virumaa kodanike tervise kaitseks ja ravi tagamiseks nii palju, kui jaksama ja püüame hoida meie inimesi töös,“ sõnas ta.

Kaitsevahendeid haiglajuhi sõnul praegu jätkub. „Oleme oma isikukaitsevahendite varu täiendanud ja täiendame veelgi. Hetkel meil on kõiki asju, täna me saame hakkama. Haiglad on tõenäoliselt paremini varustatud, kui muud tervisehoiuteenuse osutajad,“ nentis Suurkaev.

„Kõik kannavad kaitsevahendeid korralikult ja täidavad reegleid. Tavaviirused on samamoodi õhus,“ sõnas ravijuht Otstavel. „Kui korralikult koolitada ja jälgida reeglite jälgimist, siis saab palju ära teha,“ oli ta kokkuvõttes optimistlik.

Jälgige oma tegevustes pisidetaile

Peske õigesti käsi. „Kätepesul on väga põhjalik tehnika, kaheksa etappi – sõrmevahed, pöidlad, näpuotsad jne,“ märkis haigla ravijuht Liis Otstavel ning soovitas vaadata näiteks sellekohaseid videoid internetist. „Ja alati peaks käsi kuivatama – alati! Paberiga, mitte ristkasutatava rätikuga. Niiskel pinnal on viirusel väga hea kanduda ja paljuneda.“

Ärge andke oma telefoni teistele. „Pole mõtet hoida kaaslasega kahemeetrist vahet, kuid samas anda talle näiteks korraks oma telefon. Telefoniga kandub viirus edasi, see on sama hea, kui kohe kallistama minna. Ja puhastage telefoni!“ sõnas haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. „On olemas ka tehnikale mõeldud spetsiaalsed desinfitseerivad puhastuslapid, mis ei sisalda alkoholi,“ lisas ravijuht Ostavel.

COVID-19

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. (terviseamet.ee)