Rakvere haigla taastusravi võimalused paranesid oluliselt
Rakvere haiglas on nüüdsest avatud taastusravi osakond – kui varem jagunesid teenused kahe hoone vahel, siis nüüd on kogu sellealane tegevus koondunud põhikorpusesse ning täiesti uute võimalustena lisandusid vesiravi ja spetsiaalne jõusaal.
Liisi Kanna
Rakvere haigla juht Ain Suurkaev rääkis, et varem olid taastusravi teenused killustunud, jagunedes kesklinnas asuva polikliiniku hoone ja haigla peamaja vahel. „Nüüd tekitasime endale ühe üksuse, mis teenendab nii päevaravi, statsionaari kui ka tasulise teenuse patsiente,“ selgitas Suurkaev.
Taastusravi osakonna juhataja ning füsioterapeut Christi Ojaste ütles, et kokku on neil 16 töötajat, teiste hulgas kaks massööri ja kaks arsti ning üheksa füsioterapeuti. Osa neist viibib aga lapsehoolduspuhkusel, nii ka tegevusterapeut, kelle kabinet praegu paraku tühjana seisab.
Tegevusteraapia ruumist leiab nutika reguleeritavate kõrgustega kööginurga, kus aidatakse patsiendil mõista, kuidas kohandada kööki nii, et vähenenud liikumisvõimega saaks võimalikult hästi ise kodus hakkama.
Kuna tegevusteraapia kabinet on kaheks jaotatav, siis saaks seal teenust pakkuda isegi kaks inimest ja nii otsitaksegi tegelikult ka teist töötajat. „Kui füsioterapeute me leiame, siis tegevusterapeuti on väga raske leida,“ tõdes Ojaste, lisades, et ka füsioterapeute võtetaksegi nüüd uude osakonda juurde.
Füsioterapeutide ruumidest leiab spetsiaalsed teraapialauad ja varbseinad ning mitmesuguseid abivahendeid. Eraldi kabinet on laste füsioteraapiaks, mis on tavaruumidest suurem ning ka abivahendid on mitmekesisemad ja laste jaoks köitvamad.
Osakonna keskel paikneb jõusaal, kust leiab taastusraviks vajalikud seadmed ja vahendid. „See on täiesti uus asi meie jaoks, sellist võimalust enne ei olnud,“ rõõmustas Ojaste.
Pakutakse muidugi ka elektriravi erinevaid lahendusi ning soojaravi. Samuti leiab osakonnast õdusalt sisustatud soolakambri.
Uue teenusena Rakvere haiglas on taastusravi osakonnas saadaval ka vesiravi, milleks mõeldud ruumist leiab keerisvannid käte ja jalgade massaažiks, spetsiaalse minibasseini ning liblikvanni beebidele. „Liblikvann on mõeldud beebide ujutamiseks – lapsevanem on ühel ja füsioterapeut teisel pool. Siin me saame hoida vett soojemana, basseinis on veidi jahedam,“ selgitas osakonna juhataja.
„Bassein on varustatud sada protsenti suure basseini tehnikaga, küll mini-variant, aga basseinivee puhastus käib täpselt nagu suurtes veekeskustes,“ lisas Ain Suurkaev, kes näitas ajakirjanikele mõeldud tutvustava ringkäigu lõpus ka tehniliste süsteemide ruumi.
Taastusravi osakonna loomisele tagasi vaadates rääkis haigla juht, et idee selle rajamiseks sündis juba 2006. – 2007. aastal, kui hakati planeerima õenduskorpust. Kui 2011. aastal tekkis võimalus viimase ehitamiseks raha saada, jäi keldrikorrus siiski tegemata.
„Projekteerija oli tol ajal juba ideelahenduse loonud, eskiis taastusravi osaks oli olemas, aga meil ei olnud ressurssi,“ märkis Suurkaev. „Veel aasta tagasi oli siin killustikuväli ja postid.“
Võimalus siiski taastusravi osakond välja ehitada leiti kaasrahastuse abil. Tööde maksumus oli üle 800 000 euro, mida finantseeriti veidi vähem kui poole ulatuses maakondade arengustrateegiate elluviimise toetustest ning ülejäänud osa panustasid haigla ning Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused, kes on alates 1997. aastast haigla omanikeks.
„Me ei ole päris võrdses konkurentsis teiste haiglatega, mis enamus on riigi omanduses ja riik finantseerib neid,“ nentis AS Rakvere Haigla nõukogu liige, Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev haigla arendamise rahastusest rääkides. Ta lisas, et järgmisena tuleb kindlasti uuendada palatikorpuse ventilatsiooni, mille tarbeks loodetakse samuti toetust saada.
Taastusravi osakonna juhataja ning füsioterapeut Christi Ojaste tutvustamas vesiravi ruumi liblikvanni. Foto: Liisi Kanna
