Rakvere haiglas päästeti „sünnitanud“ robot Victoria
Rakvere haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna meeskond läbis värskelt simulatsiooniõppuse, mille käigus tuli kõrgtehnoloogilisele simulaator Victoriale anda abi sünnitusjärgsel verejooksul. Analoogseid õppusi teeb Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna simulatsioonikeskus haiglates üle Eesti, et personal saaks lihvida nii meeskonnatööd kui täiendada meditsiinilisi teadmisi ja oskusi.
Katrin Uuspõld
Victoria on ainuke sünnitusabi simulaator Eestis, kelle peal haiglameeskonnad saavad harjutada väga erinevate sünnituse käigus ette tulevate olukordade lahendamist. Simulaator kuulub alates 2016. aastast Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna simulatsioonikeskusele, kus on spetsiaalne koolitusmeeskond, kes Victoriat programmeerib, kohapeal koolitusi korraldab, aga ka kaks korda kuus mõnes haiglas õppusi teeb, muuhulgas on Victoria viimase nelja aasta jooksul jõudnud ka regulaarselt Tartu ülikooli kliinikumi operatsioonilauale. Rakvere haiglas oli naise elusuuruses realistlik robot teist korda, seekord oli teemaks sünnitusjärgne verejooks.
„Victorial on pulss, südametegevus, hingamine, ta teeb hääli, oigab, koriseb, jookseb tupest verd, talle saab panna kanüüli, manustada rohtu, ta saab „sünnitada“, kui parameetrid nõuavad, saab „elustada“ – seda kõike juhitakse puldilt, aga robot reageerib,“ selgitas Rakvere haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja dr Katrin Truupõld. „Õppus oli nii realistlik, et robotile oli isegi loodud haiguslugu digitaalsesse terviseinfosüsteemi, et oleks võimalik tellida verd vereülekandeks ja laborist analüüse.“
Rakvere haigla õppusel osales kaks meeskonda, mida juhtisid naistearstid dr Truupõld ja dr Ugolkova, ämmaemandad, hooldaja, narkoosiarst-anestesioloog, anestesioloogia õde. Lahendada oli vaja neli tööülesannet ehk neljal juhul leida sünnitusjärgse verejooksu põhjus, see peatada ning patsiendi seisund stabiliseerida. „Kui üks meeskond päästis „patsienti“, siis teine meeskond vaatas videoülekannet ning arutas toiminguid ja efektiivsust. Kui „patsient“ oli päästetud, vaadati veelkord videod läbi ja analüüsiti koos. See on õppuse kõige tähtsam osa,“ kommenteeris dr Truupõld.
Doktor selgitas, et sünnitusjärgsel verejooksul võib olla mitmeid põhjuseid: platsentatükk jääb emakasse, emakas ei tõmbu kokku või läheb pärast platsenta väljutamist pahupidi, suured rebendid. „Kui õppusel keegi eksib, siis on see lubatud, selle eest ei kritiseerita, vaid arutatakse, õpetatakse õiged võtted. Ka päris patsientidega juhtub selliseid asju ja seepärast on oluline, et kõik tegevused oleks selleks puhuks meeskonnana läbi harjutatud, et rohud oleks meeles, et ei tekiks viivitusi, et iga liigutus oleks meeles, et kõik saaks aru oma ülesandest. Saime kontrollida enda efektiivsust meeskonnana, kuidas on meeles algoritmid, kuidas teatud toiminguid õiges järjekorras teha,“ rääkis dr Katrin Truupõld.
Rakvere haigla meeskond sai koolitajalt kõrge hinnangu oma tegutsemisele õppuse käigus. Dr Truupõld selgitas, et päriselus tuleb sünnitusjärgset verejooksu üha sagedamini ette. „Üks põhjus võib olla ka paremas diagnoosimises, pööratakse rohkem tähelepanu, sest kaotatud vere hulka on kerge alahinnata, kuna seda on mõnikord väga raske mõõta, sest osa verd on imbunud aluslinadesse. Me kaalume linu, et saada võimalikult täpsed andmed,“ rääkis dr Truupõld.
Statistikasse lähevad sünnitusjärgse tõsise verekaotusena juhtumid, kus verd on kaotatud alates ühest liitrist, seda juhtub Rakvere haiglas dr Truupõllu sõnul aasta jooksul keskmiselt 1-3 protsendil kõigist sünnitajatest. Üksikud sünnitusjärgse verejooksuga patsientidest vajavad ka intensiivraviosakonnas jälgimist ja ravi.
