Rakvere jäi raudteejaama projektirahast ilma
Rakvere linn jääb ilma loodetud projektirahast, mille riik eraldab 2016. aastal raudteepeatuste ühendamiseks erinevate liikumisviisidega, kasutades selleks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastust. Samas Tapa saab nimetatud projekti kaudu üle 500 000 euro, aga Kadrina sarnaselt Rakverega mitte sentigi, sest tagantjärele tarkusena selgus, et Tallinna-Narva liini väheste reisirongide tõttu polnud toetuse saamiseks võimalustki.
Aivar Ojaperv
Veel septembri lõpus oldi Rakvere linnavalitsuses optimistlikud: riiki esindavale SAle Keskkonnainvesteeringute Keskus, mis rahastusprojekti vahendab, esitati vastav taotlus; ehitusprojekt Rakvere raudteejaama ümbruse parklate, bussipeatuse, kõnni- ja kergliiklusteede kohta oli juba paberil ja miski ei paistnud kogu ettevõtmist takistavat. Projekti kogumaksumus oli natuke vähem kui 750 000 eurot, millest linn garanteeris 112 574,78eurose omafinantseeringu.
Arvestati küll võimalusega, et toetussumma võib pisut väheneda, sest tegemist on üleriigilise ettevõtmisega ja kui soovijaid on väga palju, siis on tavaliselt kombeks kõigilt natukene maha kärpida. „Tegelikult see esitatud taotlus oligi juba n-ö säästuprojekt, alguses õhutasid ministeeriumi esindajad meid tegema veelgi suurejoonelisemat asja,“ täpsustas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
Isegi suurem omafinantseering poleks päästnud
Kõnealusele projektile saab kokku kulutada ligi 13 miljonit eurot, kuid taotlusi kogunes üle Eesti 19 miljoni euro eest. Ning erinevalt varem levinud praktikast ei kärbitud mitte kõikidele projektidele määratud toetusi ühtlaselt, vaid koostati pingerivi ja kes jäid joone alla, need jäid ilma.
Toetust saab 30 taotlust. Kadrina oma jäi 32. ja Rakvere 42. kohale ning need ei saa midagi.
Projektitoetustest on omavalitsused ennegi ilma jäänud, kuid sel korral tegi nii Rakvere linnapea Mihkel Juhkami kui ka Kadrina vallavanema Erich Petrovitsi meele mõruks hoopis metoodika, mille põhjal taotlused ühte või teise virna jaotati. Tagantjärele tarkusena selgus, et Tapa-Narva raudtee äärde jäävatel omavalitsustel poleks olnudki mõtet vaeva näha, sest vaat et kõige olulisema kriteeriuminaarvestati rongide arvu antud liinil. Arvestuse aluseks võeti rongioperaatori Elron eelmise aasta statistika ja kuna siis sõitis Rakvere ja Tallinna vahet kolm edasi-tagasi rongi ööpäevas, ei saanudki reisijaid olla nii palju kui näiteks Tallinna-Tartu liini äärde jäävates asulates, kus reisironge ja seega ka reisijaid kordades rohkem.
Projekti rahastuse otsustajate peades võis selline hindamismetoodika ju ammu teada olla, kuid omavalitsusjuhid said sellest teada alles siis, kui eelmise aasta lõpus jõudis nende töölauale negatiivset otsust fikseeriv dokument. „Kuidagi kurb on see lugu,“ märkis Mihkel Juhkami. „Ministeeriumist tulid kaks aastat tagasi inimesed ja ahvatlesid meid kokku kirjutama korralikku ja läbimõeldud projekti. Kohtusin ka ise nendega mitu korda, et olla kindel asja realistlikkuses. Siis saime teada, et peame tegema pisut väiksemaks, sest taotlejaid tuleb ilmselt kavandatust rohkem. Aga meie projekt ise kiideti väga heaks ja asjakohaseks.“
„Nüüd aga öeldakse meile, et kuna linna elanike ja rongireisijate suhtarv on väike, siis saime hindamisskaalal võimalikult väikese punktiarvu, mis sisuliselt nullis kõik projekti head küljed,“ jätkas ta. „Kuidas saavad Rakvere linn ja selle elanikud sellele kaasa aidata, et riik paneks meile rohkem ronge käima, et sõitjate arv tõuseks? Milles meie süüdi oleme? Kusjuures olemasolevaid ronge kasutatakse väga aktiivselt, oleks vaid rohkem väljumisi! Niigi on viimase kahe aastaga meil rongireisijate arv mitmekordistunud.“
Samal põhjusel jääb joone alla ka Kadrina. Vallavanem Erich Petrovits lisas siiski täpsustuseks, et üsna oluline oli ka omavalitsuse pakutud omafinantseeringu suurus, kuid Kadrina poleks isegi selle suurendamisel väljavalitute hulka pääsenud. „Kui meie omafinantseeringu-lubadus olnuks 50 protsenti, tõusnuks me pingereas vaid koha võrra,“ kommenteeris ta.
Mõlemal omavalitsusjuhil on kahju ka ehitusprojektide koostamisele kulutatud ajast ja rahast. „Üks kindel tingimus oli, et eelprojekti peab üle vaatama Ramboll Eesti AS, kes antud ettevõtmises on riigi partner. „Ehitusprojekti pidi omavalitsus koostama ja siis tuli Rambollist spetsialist, kes selle üle vaatas ja heaks kiitis,“ rääkis Petrovits. „Meil oli veel ehitusprojektiga tuli takus, sest raudteejaama aleviku keskusega ühendama pidanud kõnnitee oleks asunud nii Maanteeameti kui ka raudtee haldusalas ja selleks oli vaja mitu kooskõlastust.“
„Kulutasime projekteerimisele reaalset raha – keegi ei koosta ehitusprojekti niisama,“ lisas Juhkami. „Kusjuures projektijuhti veenis meid palkama just ministeerium – sellise suhtumise järel olime veendunud, et asjast saab asja.“
Kas väiksem või tulevikus
Aga mis nüüd edasi saab? Iseäranis Rakvere raudteejaam on reisijatele halvasti ligipääsetav ja kohapeal puudub ka igasugune taristu, mis teeks rongi ootamise mugavamaks.
„Projekt on vajalik,“ nõustus linnapea Juhkami. „Kindlasti liigume edasi, iseasi, mis tempoga. „Mõnikord on juhtunud, et konkreetset meedet on suurendatud või keegi loobub.“
Kadrina vallavanem Erich Petrovits arvab, et neil õnnestub midagi siiski ära teha, küll mitte nii suures mahus, kui esialgu loodeti. „Omaosalusena ette nähtud raha on valla eelarvesse investeeringuks planeeritud,“ rääkis ta. „Reaalselt oleks vaja 50-100 000 eurot juurde, et rajada korralik kõnnitee raudteejaamast bussijaama ja paigaldada selle äärde valgustus. Rattahoidlaid ja infotabloosid pole ehk vajagi – saame ka ilma nendeta hakkama, palju tähtsam on, et inimesed pääseksid turvaliselt liikuma.“
Pärast seda, kui Elron pani käiku uued rongid ja lisas Rakvere-Narva suunal väljumisi, on ka sellel liinil reisijate arv tublisti tõusnud. Foto: Aivar Ojaperv
