Rakvere Kolledž pakub keskkonnakallakuga haridust
Tänavu 15-aastaseks saav Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž pakub kõrgharidust kolmel erialal kahes erinevas õppevormis ja kõigile tasuta.
Tekst: Maris Marko
Sissejuhatuseks olgu täpsustatud, et tasuta kõrgharidus on Eestis mõeldud headele üliõpilastele ehk neile, kes püsivad oma õppetööga ettenähtud graafikus.
Rakvere Kolledžis saab õppida alushariduse pedagoogiks ja sotsiaalpedagoogikat, kõige uuem eriala on haldus- ja ärikorraldus (spetsialiseerumisega keskkonnakorraldusele). Kõigi erialade nominaalne õppeaeg on kolm aastat.
Kolledžisse võetakse vastu emakeele riigieksami ja sisseastumiseksami alusel. Kui kool on lõpetatud sel ajal, kui riigieksameid ei olnud, siis võetakse vastu ainult sisseastumiseksami põhjal. Võrreldes varasemate aastatega on tõusnud lävend. Õppida soovijate hulk on aga alati olnud nii suur, et pole põhjust muretseda selle pärast, et piisavalt palju inimesi üle lävendi ei pääseks.
Gümnaasiumilõpetajaid on tänavu märksa vähem kui 6-7 aastat tagasi, aga direktor Kalle Karroni sõnul see neid väga ei puuduta, sest Rakvere kolledžisse on alati tulnud peamiselt varem kooli lõpetanud inimesed, kes tahavad tõsta oma kvalifikatsiooni või vahetada eriala.
Õppijate vanus alaneb
Kolledži õppejuhi Marje Lepaneni sõnul on aga õppijate vanus aastatega hakanud alanema. „Töökogemusega õppija on motiveeritum ja teadlikum. Tal on ettekujutus professionaalsest tegevusest, töökogemus on õppimisel toeks, omandatavad teadmised suhestuvad kogemustega, mitte ei jää abstraktseks teooriaks,“ arvas Lepanen. Karroni sõnul on sellise üliõpilase tugevuseks seegi, et ta julgeb tööle tagasi minna ja seal muutusi ja arengut ellu kutsuda.
„Professionaalne tegutsemine eeldab teadmisi ja oskusi ning tasemeõpe on üks etapp selliste oskuste saamisel,“ tõdes Lepanen.
Kooli sissesaamisest veelgi olulisem on õppida ja järje peal püsida. Rakvere kolledžis aitavad selles osas õpinõustajad. „Me hoiame oma tudengitel silma peal. Kui hakkavad tekkima probleemid, siis saab varakult sekkuda,“ rääkis Kalle Karron, viidates sellele, et ka kool on rahaliselt huvitatud sellest, et üliõpilased välja ei langeks.
Rakvere kolledžis toimub õppetöö kahes erinevas vormis: kaugõppes saab õppida sotsiaalpedagoogiks ja lasteaiaõpetajaks, tsükliõpet pakutakse haldus- ja ärikorralduse erialal ning samuti tulevastele lasteaiaõpetajatele. Tsükliõppes toimub õppetöö kolmel päeval nädalas, ülejäänud ajal peaksid tudengid teadmisi omandama iseseisvalt. „Ühislugemist enam ei toimu, me eeldame, et lugemisoskus on igaühel olemas,“ märkis Lepanen.
„Lasteaiaõpetaja erialal on tsükliõppes suurem kontakttundide arv kui kaugõppes, nad saavad põhjaliku ettevalmistuse, täismahus praktika, samas kui kaugõppijad saavad töökogemuse oma töökohas,“ selgitas eelkoolipedagoogika lektor Lehte Tuuling.
„Lasteaiaõpetajaid on Rakveres õpetatud juba 40 aastat, aga selle kõrval tahame arendada ka teisi erialasid,“ rõhutas kolledži direktor. Kolledži eripära on kõigi erialade seotus keskkonnaga.
Tasemeõppes õppis Rakvere kolledžis eelmisel aastal 250 tudengit, neile lisaks sai täiendkoolitust 800 inimest. Koolitusi on erineva pikkusega, on nii 8tunniseid kui 160tunniseid.
“Aktuaalne kaamera”. Mööndustega
AS Eesti Vanglatööstuse Viru osakonna juhataja Ingar Metsatalu (33) õpib Rakvere kolledžis erialal „Haldus- ja ärikorraldus spetsialiseerumisega keskkonnakorraldusele“. „See eriala sisaldab kõiki neid valdkondi, mis mind huvitavad ehk siis lühidalt öeldes valitsemisest ja juhtimisest majanduse ja keskkonnatemaatikani välja,“ põhjendas Metsatalu oma valikut. „Kui kokkuvõtvalt kirjeldada eriala sisu, siis oleks see minu arvates järgmine: see on nagu „Aktuaalse kaamera“ uudistes näidatu ja räägitu, küll mõningate mööndustega (spordi- ja kultuuriteemad on vähem kajastatud) – valitsemisest ja selle korraldusest ehk üldiselt poliitikast, majanduse toimimisest ja selle põhinäitajatest, keskkonnavaldkonna teemadest, veidi hiljem lisandub ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete temaatika.“
Lehte Tuuling (vasakul), Marje Lepanen ja Kalle Karron ootavad kolledžisse palju motiveeritud ja tarku tudengeid. Foto: Maris Marko
