Rakvere liigub keskkonnasõbraliku omavalitsuse suunal
12. detsembril 2020 sai Pariisi kliimakokkulepe viieaastaseks. 12. detsembril 2015 võtsid 195 Pariisi kogunenud riiki vastu globaalse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks eesmärgiga järk-järgult üle minna vähese süsinikuheitega majanduskorraldusele ja ühiskonnale ehk rohemajandusele. Pariise leppele järgnes Euroopa roheline kokkulepe – 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa.
Eestis on kliimapoliitika raamdokumendiks 2017. aastal Riigikogus heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, milles pannakse paika Eesti eesmärgid ja suunad nendeni jõudmiseks.
Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ning energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini 2050. aastaks. Selleks, et Eesti saaks üleilmsete väljakutsete lahendamisse panustades luua võimalusi majanduse ja ekspordi edendamiseks, on tarvis fokuseeritult ja järjepidevalt edendada suurima potentsiaaliga rohekasvu valdkondi.
Rohekasv on majanduskasv, mis saavutatakse eelkõige rohetehnoloogiate ja neist lähtuvate toodete, teenuste ning lahenduste arendamise, rakendamise ja müügi abil. Rohetehnoloogiad võimaldavad ressursse kokku hoida ja vähendada negatiivset mõju keskkonnale, sh vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
Pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist võttis Euroopa Nõukogu 17. detsembril 2020 vastu määruse, millega määratakse kindlaks EL-i finantsraamistik aastateks 2021–2027. Määruse kohaselt on EL 27 pikaajaline eelarve 1074,3 miljardit eurot 2018. aasta hindades, mis hõlmab ka Euroopa Arengufondi integreerimist. Koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ (750 miljardit eurot) võimaldab see EL-il jagada eelolevatel aastatel enneolematu 1,8 triljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid, et toetada taastumist COVID-19 pandeemiast ning EL-i pikaajalisi prioriteete eri poliitikavaldkondades, et tagada kulutõhus ning sotsiaalselt tasakaalustatud ja õiglane üleminek kliimaneutraalsusele, võttes arvesse riikide erinevaid olusid.
Kliimaneutraalsuse all mõistetakse üldiselt olukorda, kus üks piirkond ei paiska õhku rohkem kasvuhoonegaase kui piirkonna ökosüsteem siduda jõuab.
Eesti hinnangul vajavad enim investeeringuid energia- ja transpordisektor, kuna kliimaneutraalsusele üleminekul on oluline tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Samuti on vaja toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, rohetehnoloogiate arendamist ning alus- ja rakendusuuringuid. Fookus tuleks suunata ka tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ja kasutamiseks ning vajalike oskuste arendamisele. Eesti jaoks oluline valdkond on vesiniku- ja muude taastuvenergia ning -kütuse põhiste tehnoloogiate arendamine.
Kohalikud omavalitsused on peamine tõukejõud säästvale energiale üleminekul ja kliimamuutuste vastu võitlemisel juhtimistasandil, mis on kodanikele kõige lähemal. Kohalikud lahendused energia- ja kliimaprobleemidele aitavad tagada turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase hinnaga energia kodanikele ning seega vähendada energiasõltuvust ja kaitsta haavatavaid tarbijaid.
Rakvere oli esimene Eesti linn, kes Euroopa Komisjoni linnapeade paktiga 2008. aastal liitus. Paktiga ühinejad kohustusid ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO2 heitkoguseid oma piirkondades 20 protsenti, rakendades selleks säästva energia tegevuskava oma pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades.
Täna, mil 2020. aasta on jäänud seljataha võib öelda, et Rakvere linna säästva energia kava rakendamisel on viidud ellu ligikaudu kümneid kasvuhoonegaaside heitkogust vähendavaid projekte, investeerides ligu 50 miljonit eurot, millega vähendati heitgaaside hulka võrdlusaastaga võrreldes mitte ainult 20 vaid lausa üle 40 protsendi. Sellega täitis linn endale võetud kohustused ja neid lausa kahekordselt ületades.
Selleks, et osa Euroopa planeeritavatest investeeringutest jõuaks ka Rakverre, on Rakvere linnas võetud suund kliimaneutraalsusele ning riiklike tugimeetmete toel on ette valmistamisel säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava – „Kliimaneutraalne Rakvere 2030“.
Andres Jaadla,
Rakvere abilinnapea
