Rakvere linn toetab kolledzhit 80 000 euroga
Veidi enam kui kaks nädalat tagasi said Rakvere linn ja Lääne-Viru maavalitsus Tallinna Ülikoolilt teate, et ülikool ei korralda tänavu sügisel oma haldusalas olevas Rakvere Kolledzhsis uute õpilaste vastuvõttu. Teatele oli küll lisatud klausel „ajutiselt“, kuid kohalikul tasandil tekkis hirm, et see otsus tähendab kolledzhi peatset sulgemist.
Aivar Ojaperv
„Minu hinnangul otsustas Tallinna Ülikool vastuvõttu mitte avada juba mõni aeg tagasi,“ leidis Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. „Meil õnnestus ülikooli juhtkonnaga kokku saada. Nad tulid kindla sõnumiga, et vastuvõttu ei toimu, kuid meil õnnestus vähemalt esialgu välja kaubelda kompromiss.“
Kõrgharidusreformi viljad
Seda võimalikku „kompromissi“ arutas Rakvere linnavolikogu oma kolmapäevasel istungil.
Nimelt saavutasid Rakvere linna esindajad TÜ juhtkonnaga kokkuleppe, et juhu, kui linn toetab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzhi õppetegevust 2015/2016 õppeaastal 80 000 euroga, siis 2015. aasta sügisel uute üliõpilaste vastuvõtt siiski toimub. Seda küll senisest väiksemas mahus – kolme eriala asemel avatakse kaks – alushariduse pedagoogika ja sotsiaalpedagoogika. Ja endiselt on õhus „võib-olla“, sest TÜ rektor pole ainuisikuline otsustaja, selle plaani peab kinnitama ka aprilli lõpus kogunev Tallinna Ülikooli senat.
Volikogu väitles üle tunni teemal, kas toetada või mitte, sest nii poolt- kui ka vastuargumente oli palju. Kas Rakvere linn peaks omast eelarvest toetama kõrghariduse rahastamist, mis on riigi ülesanne? Millist mittemateriaalset kahju kannataks linn (noored õppijad, töökohad, maine), kui kolledzh suletaks? Kas toetamine on ainult Rakvere linna ülesanne, kui kolledzh on oluline tervele piirkonnale – äkki peaks toetus olema solidaarne teiste maakonna omavalitsustega?
Lõpuks võeti vastu otsus: toetada.
„Hetkel saavutasime aja mahavõtmise,“ tõdes volikogu hariduskomisjoni esimees Martti Marksoo. „Teema vajab põhjalikku analüüsi, kuid asjaga on väga kiire: kui me toetamise otsust ei tee, siis sügisel vastuvõttu ei toimu; kui otsustame toetada, siis võib-olla toimub, kuigi ka sellel pole garantiid. Samuti pole mingit garantiid järgmiseks aastaks, aga meil on vähemalt aega olukorda analüüsida.“
Marksoo pakkus omalt poolt välja oletuse, miks Tallinna Ülikool oma kolledzhites vastuvõttu enam korraldada ei taha – sarnaselt Rakverega on sama probleem näiteks ka Haapsalus, aga laiemalt kõigis kuues regioonides asuvas kolledzhis, millest osa kuulub Tallinna, osa Tartu Ülikoolile.
„Me hakkame maitsma n-ö tasuta kõrghariduse ehk kõrgharidusreformi esimesi hapusid vilju,“ pakkus Marksoo. „Ülikoolide rahastamine on teistel alustel kui varasemalt. Kõrgkoolid ei saa enam riigilt n-ö pearaha ja selle tõttu on nad rohkem huvitatud oma tugeva keskuse arendamisest. Kuna tasulisi õppekohti enam pole, siis peavad ka ülikoolid mõtlema, kuidas oma eelarvega toime tulla – teatud mõttes saan ma nende käitumisest aru.“
Jupp tänavat jääb remontimata
Poliitikute kuluaarides liigub aga jutt, et kõrgharidusreformi algatanud IRL on ka ise aru saanud selle vildakusest ja polevat sugugi võimatu, et peagi tehakse kõrghariduse rahastamisse taas muudatus ehk tasulised õppekohad tulevad tagasi. See muudaks olukorda ka Rakvere Kolledzhi säilimise osas ja seepärast on ehk tõesti mõistlik maksta Rakvere linnal üliõpilaste koolitamiseks omast taskust aasta aega juurde, et järjepidevus säilitada.
Rakvere linn toetab Rakvere Kolledzhi õppetegevust kahes jaos – 35 000 euroga tänavu ja 45 000 euroga järgmise aasta alguses (teisel semestril).
Linnapea Mihkel Juhkami ja volikogu esimehe Toomas Vareku kinnitusel ei pea selleks raha võtma muude kulutuste arvelt: senised maksulaekumised lubavad loota, et tänavune 35 000 koguneb ülelaekumiste arvelt. „Samas oli meil teatavasti kavas, et kõik ülelaekumised kulutame investeeringuteks – eks jupp tänavat jääb nüüd selle tõttu remontimata,“ mainis linnapea Juhkami.
