Rakvere Loomakliinik diagnoosib ja ravib
Rakvere Loomakliinikus (Vabaduse 14) ravitakse väikeloomi peaaegu nagu inimesi: patsientide hädadele aitavad jälile saada röntgen, ultraheliaparaat ja mitmed teised diagnostilised vahendid.
Aivar Ojaperv
Vähe sellest: loomakliinikus arvel olevatel väikeloomadel on olemas ka oma ravikaart, kus varasemad haigused ja ravimid kirjas. „Selles pole ju midagi imelikku – saame kontrollida, millal ja missugust ravi on loom saanud, milliseid ravimeid on nad kasutanud. Loomaomanik ei pruugi ju ise mäletada ega teada, millist ravi tema lemmikule eelmisel korral anti, meenutusest, et „olid mingid roosad tabletid“, ei piisa,“ põhjendas Rakvere Loomakliiniku loomaarst dr Kädi Möldre.
Kassidest-koertest kilpkonna ja tuhkruteni
Nõukogude ajal sõitis loomaarst villisega põllule või lauta ja sooritas vajalikud protseduurid. Või siis kassi-koera juurde koju. Miks tänapäeval on loomakliinikud, mille poolest need paremad on kui „rändtohtrid“?
„Kariloomadega tegeletakse jätkuvalt põldudel ja laudas, kuid lemmikloomade ravimiseks on kliinik kõige parem paik,“ vastas Kädi Möldre. „Loomakliinikutes töötavad arstid on saanud korraliku, just lemmikloomade raviks sobiva väljaõppe. Kliinikus on kohapeal olemas diagnostikaaparatuur, saame teha lõikusi – eemaldada kasvajaid, põiekivisid jne. Lemmiklooma kodus oleks see suhteliselt keeruline ja ebaprofessionaalne, sest ei ole näiteks võimalust riistu steriliseerida jne. Kui loom tuleb kliinikusse vaktsineerimisele, teeme talle ka korraliku ülevaatuse ninast sabani.“
Rakveres on kaks loomakliinikut, neist üks tegutseb Vabaduse tänaval. Lemmikloomadele „koduvisiite“ tegevaid üksiküritajaid teadaolevalt pole.
„Mõni klient kipub küll kurtma, et kliinikus on teenused kallid, aga ega me siis jonni või ahnuse pärast raha küsi: maja vajab ülalpidamist, aparatuur on kallis,“ lausus Kädi Möldre.
Rakvere Loomakliiniku põhilised patsiendid on koerad ja kassid. „Kariloomadega me ei tegele, kuigi baasharidus on loomaarstidel sama, ja kui tarvis, siis saaksin ka veise või hobuse ravimisega hakkama,“ kinnitas Möldre.
Lisaks kassidele-koertele on tal teisigi lemmikloomi tulnud ravida. „Näiteks on meie juures käinud kilpkonnad, tuhkrud, küülikud, deegud, hiired-rotid jne. Eksootilised patsiendid oleks endalegi põnevad, küllap saaksin hakkama.“
Aga alligaator või krokodill (see on siinkirjutaja ebaõnnestunud katse nalja teha)? „Kusjuures ma olen alligaatorite ja krokodillide raviga kokku puutunud,“ vastas Kädi Möldre muiates. „Saaksin hakkama, kuid enne ravima asumist tuleks end pisut täiendada. Olen näinud, kuidas krokodillilt verd võeti – teatud iseärasuste tõttu ei saa seda teha nii, et pistad süstla sisse ja võtad. Krokodilli selle protseduuri ajaks ei uinutata, vaid ta peab olema väga korralikult fikseeritud. Verd saab temalt võtta vaid saba alt.“
Millised haigused kasse ja koeri kõige rohkem vaevavad? „Viimasel ajal on kõige suuremaks probleemiks ülekaalulisus, seda just koerte puhul,“ lausus loomatohter. „Kassidel, eriti vanematel isastel, on põieprobleemid. Koertel on sagenenud allergilised haigused. Palju on viimasel ajal ka loomi, kellel on kasvajad, eriti piinab see vanu emaseid kasse ja koeri. Põhjuseks see, et omanik on innaaja edasilükkamiseks manustanud loomale pikaajaliselt hormoonpreparaate, mis on otseselt seotud kasvajate tekkega. Palju ohutum on lasta loom steriliseerida.“
Erinevad maitsed pole inimeste lõbustamiseks
Hiljuti hakkas Rakvere Loomakliinik müüma lemmikloomatoitu Hill`s. Royal Canini kõrval on Hill`s teine tuntud ja ajalooline lemmikloomatoidu bränd maailmas. Rakvere Loomakliinikus on müügil nii Hill`si tavasari kui kliinikumi- ning ravisari. Hill`si sarjas on olemas ka Z/D Ultra toit, milles proteiin on hüdrolüüsitud väikesteks osadeks, et organism ei tunneks seda ära kui allergeeni – allergiast kui levinud loomahaigusest oli ees pool paari sõnaga juttu.
Loomatoitudele, sealhulgas Hills`ile, on sageli peale märgitud, kui vanadele või noortele loomadele üks või teine sort sobib. Samuti on lemmikloomatoite erineva maitsega, aga kas looma jaoks on see üldse tähtis? Äkki on „kalamaitse“ ja „kanamaitse“ lihtsalt üks lemmikloomaomanikele mõeldud mäng, kassil või koeral on maitsest suva, peaasi et kõht oleks täis?
„Teevad ikka vahet,“ vastas Kädi Möldre maitset puudutavale küsimusele. „Kuigi tõsi on ka see, et loom ei jäta end nälga, kui lemmiktoitu parajasti saadaval pole. Kuid pane neile erineva maitsega konservid ette ja näed, et nad nuusutavad kõik läbi ja valivad siis ikka ühe kindla välja. Muidugi, kui toitu eest ei võta, pannakse lõpuks kõik järgemööda nahka.“
Ka toidupakile märgitud looma vanus pole Möldre kinnitusel laest võetud. „Näiteks kasside seedimine muutub vanuse tõustes. Vanematele kassidele mõeldud toitu on kergem seedida. Muidugi ei juhtu midagi, kui seenior-kõuts sööb täiskasvanud kassile mõeldud toitu, aga kassipojale mõeldud pakist-konservist teda toita ei tasu.“
Kädi Möldre räägib, et lemmikloomadele toitu valides tasub muuhulgas jälgida, kui vanale kassile või koerale toit on mõeldud. Foto: Aivar Ojaperv
