Rakvere pidutseb ja tegutseb linnapäevadel
Sel nädalavahetusel peetavate Rakvere linna päevadega tähistatakse ühtlasi Rakvere 719. sünnipäeva. Kuigi koroonaviiruse piirangute tõttu tehakse seda tagasihoidlikumalt, leiab programmist nii kontserte kui kodukohvikuid, rohkelt tegevusi Pikal tänaval ja Kirikupargis, aga ka linnaekskursioone ja töötubasid – igaühele midagi.
Katrin Uuspõld
Linnapäevadele annavad kaua oodatud Vallimäe kontsertidega tooni Liis Lemsalu, C-Jam ja Jarek Kasar: Liis Lemsalu bändi kontsert avab täna õhtul linnapäevad, C-Jam esineb laupäeval ning Jarek Kasari kontsert paneb punkti pühapäeval.
„Piirangute tõttu saab neile kontsertidele välja müüa 250 kohta,“ täpsustas Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte.
Muusikaelamusi pakuvad ka nädalavahetuse keskpäeval tänavamuusikud Pika tänava porganditrepil ning pühapäeval kell 14 on Rakvere Kolmainu kirikus Kammerkoor Solare ja Kooristuudio So-La-Re.
Pikk tänav on avatud autovabalt jalutajatele ning seal tegutsevad koolid, stuudiod ja ettevõtted on tulemas välja motoga „Samm tänavale ja tagahoovi“, korraldatakse töötubasid, pannakse püsti müügilette ja kindlasti saab ka kehakinnitust.
Kiriku pargis on elamusi ja tegevusi nii lastele kui noortele: Rakvere avatud noortekeskuse töötajad korraldavad mänge ja võistlusi, kohal on Wile farmi alpakad, Mäehansu talu lambad ja kitsed, Mättatalli ponid ja kohalikud küülikud. Samuti kauplevad pargis õpilasfirmad oma toodanguga.
Linnapäevade lahutamatu osa on linnaekskursioon, mis kannab tänavu motot „Terves kehas, terve vaim“. „Seekord keskendume „sporditsemisele“ nagu oli 1920ndate ajalehtede kõnepruuk,“ märkis giid Pirje Pungas, lisades, et pooleteisttunnise ekskursiooni käigus keskendutaksegi põhiliselt sellele ajastule. Alguspunkt on pühapäeval kell 10 ja 13 Rakvere teatrimaja taga oleval terrassil. „Kõne alla tuleval ajastul oli üks osa Rakvere rahvaaiast linna spordiväljak,“ rääkis Pungas. „Oma käigu lõpetame aga staadioni ja linna esimese ujula juures.“
Eksootilisi ja koduseid maitseid täis nädalavahetus
Pikal tänaval kutsutakse sel laupäeval linnapäevade raames ellu ridamisi kodukohvikuid: Rakvere Loovuskeskuse kodukohvik kannab nime „Aasia hõng“, kohvikud avatakse ka Rakvere waldrofkooli, Athena kooli, Kunderi seltsi ja veel paljude teiste sel tänaval tegutsejate juures. Kiriku juures olev Miikaeli suvekohvik tervitab külastajaid aga suvi läbi. Kodukohvikute seas on end üles andnud reede ja laupäeva õhtuks ka Rakvere linnuse Ivo Schenkenbergi kohvik ning samade päevade esimeseks pooleks Politseimuuseumi Sõõrikupatrulli kohvik.
Kogemustega kodukohvikupidajad on laupäeval Magusanurga kodukohvikul (Maasika 9a) ja Gagarini kohvikul (Kastani 7 hoovis). Viimases on külas ka harfitar omavalmistatud pilliga ning esinevad Viru-Nigula rahvamuusikud.
Pühapäeval avab aga uksed Rakvere Karmeli koguduse kohvik (Koidula 5). Tänavu on kohvik Liibanoni-hõnguline: muuhulgas pakutakse Liibanoni retsepti järgi valminud suppi ning kogu tulu läheb Liibanoni koguduste vabatahtlike heaks.
Karmeli koguduse pastor Sven-Joonatan Siibak külastas Liibanoni kolm aastat tagasi õppeprogrammi raames. „Liibanoni lugu on keeruline: iseseisvus saavutati aastal 1943, enne seda olid nad Prantsusmaa koloonia. 1970ndatel algas aga kodusõda. Õige pea pärast kodusõja lõppemist tuli Süüria okupatsioon, mis oli võrdlemisi verine ja tagakiusu täis. Selle sajandi alguses Liibanon vabanes okupatsiooni alt ja lõi ainulaadse poliitilise süsteemi, mis arvestab kõiki usugruppe, mida on parlamendis protsentuaalselt vastavalt rahvastikus esindatusele,“ selgitas Siibak Liibanoni ajalugu.
Pastor märkis, et kristlikud vabakogudused on sealsel usulisel maastikul vähemuses, kuid nende mõju on olnud suur. „Näiteks kui 2011 algas Süüria kodusõda ja nende põgenikud tulid Liibanoni, olid kohalikud vabakogudused need, kes näitasid ligimesearmastust ja aitasid moslemi taustaga Süüria põgenikke. Eestlaste jaoks võiks võrrelda seda olukorraga kui nõukogude okupandid oleks oma kodusõja eest tulnud põgenikena Eestisse,“ kirjeldas Siibak.
Pastor nentis, et viimaste aastate poliitiline ja majanduslik olukord on sealses riigis keeruline: 2018. aastal alanud rahvarahutused ning 2020. aasta ammooniumnitraadi plahvatused Beiruti sadamas on jätnud oma karmi jälje. „Sealsete koguduste soov teha head keerulistes oludes, on meile väga korda läinud, nad on teinud seda kõike vabatahtlikena ja kogudusena tahame neid omalt poolt aidata,“ selgitas ta põhjust, miks tulu annetatakse võõrsile.
Koos abikaasaga keedab Sven-Joonatan Siibak oma Liibanoni sõbralt saadud retsepti järgi ka pühapäevaks Karmeli kohvikusse traditsioonilist punase läätse suppi. „Liibanon on ülikülalislahke maa, seal on suurepärane rahvusköök ja toidukultuur. Püüan seda kogemust edasi anda oma linna rahvale,“ rääkis Siibak.
„Kui Lääne-Euroopas oleme harjunud, et lauda tuuakse sulle üksinda söömiseks praad, siis Liibanonis on terve laud täis anumaid, kõikvõimalike hummuseid, värskeid puu- ja köögivilju – see on selline jagamise kogemus. Söömine kestab väga pikalt, seda nauditakse. Eelroad, pearoad, marineeritud ja sütel küpsetatud lihad. Ja kui need söödud, kaetakse laud paljude magustoitudega,“ avas ta sealset toidukultuuri.
Karmeli kodukohvikus, mida peetakse esimest korda uues kirikus, on aga lisaks Liibanoni supile ka igale maitsele kohalikke kooke. Tegevustest on plaanitud taaskasutuse töötuba, programm lastele, koguduse kolm noort sõnaseadjat räägivad oma elust ja raamatuteks vormitud luulest ning lapsi viiakse ka motikatega sõidutiirule.
2019. aasta Rakvere linna päevade ajal jagus kontserte ja melu Kirikuparki, tänavu on sama park laste ja noorte ootel, sest kohal on miniloomaaed, õpilasfirmad ja rohkelt praktilisi tegevusi lastele-noortele.
Foto: Rakvere linnavalitsus
