Rakvere põhikooli lapsed said putukamajadega Keskkonnakäpa konkursil tubli tegutseja tiitli
Putukahotelle on Eestis kerkinud inimeste käe läbi viimasel ajal nagu seeni peale vihma. Ühest küljest vahva aiakujunduselement, teisalt soodustab elurikkust. Rakvere põhikooli lapsed võtsid kätte ja tegid endile samuti putukamajad ning said selle teo eest ka haridustegude konkursil auhinnatud.
Katrin Uuspõld
Sel kevadel meisterdasid Rakvere põhikooli lapsed usinalt putukatele elamispindu: loodusainete õpetaja rääkis, miks see vajalik on, kehalise kasvatuse tunnis käidi materjali kogumas ning tööõpetuse õpetaja jagas näpunäiteid, kuidas hotell püsti panna. Kõigele lisaks segati asja ka vanemad – et nende side kooliga ikka tugevam oleks. Kooli huvijuht Evelin Rikma rääkis, et loomulikult ei tehtud seda kõike mitte sellepärast, et saada auhind Keskkonnakäpa konkursilt, vaid kogemuse ja elurikkuse tõttu, tiitel tuli lihtsalt boonusena.
Putukahotelle on viimastel aastatel Eestis püsti pandud väga palju, massiliselt tekkis neid juurde ka Teeme Ära tänavuse talgupäeva käigus. „Meie koolis veel neid tehtud ei olnud ning pakkusin välja, et kel puudub koduaed ja ei taha putukahotelli oma rõdule panna, on koolihoovis piisavalt ruumi. Aga läks nii, et igaüks leidis koha, nii et koolihoovi ei ehitatud ühtegi!“ ütles Evelin Rikma.
Putukahotelli ehitamine on jõukohane nii esimese kui viimase klassi õpilasele, täiskasvanust rääkimata. „Kõige lihtsam putukahotell võib valmida ka tühjast jogurtitopsist, mille sisse panna pisut kuivanud heina ja riputada see nöörijupi abil üles. Keerulisemaid võib projekteerida mitmekorruselisteks ja mitmetoalisteks,“ rääkis kooli huvijuht.
Põhjus, miks üldse sellist ehitist meisterdada, peitub putukate elupaikade kadumises. „Me oleme muutunud liiga steriilseks, niidame muru madalaks, koristame ära kuivanud ja mädanenud puud – putukatel jääb vähemaks kohti, kus end mõnusalt tunda. Et neid oma aeda meelitada, on putukahotell hea võimalus. Seal nad saavad paljuneda, meil on neist kasu, sest nad tolmeldavad taimi, on lindudele söögiks, kes ühtlasi hävitavad meie aiast kahjureid,“ selgitas Rikma.
Kokku valmis Rakvere põhikooli õpilaste käe all 120 putukahotelli. Teiste seas ka Mehide pere koduaias, kus isa kolme lapsega need püsti pani. „Algul tundus see keeruline, kuid sai siiski kenasti valmis. Isa tegi raamid ja toksis naelad külgedega, meie korjasime käbisid, lehti ja sammalt ning panime selle raami vahele ning tõmbasime nööri nagu ämblikuvõrgu naelte vahelt ümber,“ rääkis Iti Mehide. „Mulle meeldivad putukad – kui nad ei ole just sääsed või puugid, siis nad on armsad.“ Oma lemmikuteks putukamaailmas peab ta lepatriinusid ja liblikaid.
Itist mõne aasta noorem vend Mihkel ning sügisel esimesse klassi minev õde Selma, olid hotellide ehitamisega samuti ametis. Selma meelest on putukahotelli ise teha palju lahedam kui osta valmiskujul ehituspoest.
„Ma arvan, et meie putkahotellis võiksid elada sipelgad, mesilased, herilased, kõrvahargid, põrnikad,“ loetles Mihkel. „Putukad tolmeldavad taimi ja on toiduks mõnedele loomadele. Näiteks konnad ja kameeleonid söövad neid.“
Keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused laureaadid valiti välja 74 kandidaadi seast, keda hinnati viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai tubli tegutseja, targa tarbija, õnneliku õppe ja kogukonna kaasamise kategoorias.
