Rakvere rahvas igatseb rohelust, ujumistiike ja kergliiklusteid
Aprillikuus hakkas Rakveres koos käima kogukonna mõttekoda, väljas oldi ka linnapäevadel ja küsiti rahvalt linnaelu kohta arvamusi. „See oli meie esimene uurimus linnaelanike soovide kohta. Nende seast saab välja sõeluda laiema toetajaskonnaga teemad, mis oleks ka elluviidavad. Kui muud varianti ei ole, siis järgmisest aastast on Rakveres kaasav eelarve ning mõned punktid saab kasvõi sinna rahvahääletusele esitada,“ rääkis liikumise eestvedaja Krõõt Nõmmela-Mehide.
Tema sõnul oli üks laadal osalemise eesmärke teadvustada linnarahvale sellise mõttekoja olemasolu ja kooskäimist. „Tuli välja, et väga suur hulk, kes meie telgi juurest läbi astusid, üldse ei teagi, millises linnaosas nad elavad. Saime koos kaardilt järgi vaadata ning tutvustada oma kodanikuliikumist ja linnaosagruppe, kus saab samuti oma murekohti arutada,“ rääkis Nõmmela-Mehide.
Ta märkis, et kui inimene esimese reaktsioonina ka ütles, et „kõik on hästi“, siis teiste kirja pandud kitsaskohti ja ettepanekuid lugedes nõustuti mitme asjaga või tuli meelde mõnigi uus.
„Minu suur üllatus oli see, et kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna murekohti eriti välja ei toodud, vaid kõige rohkem kõnetas heaolu ja keskkond, et linn oleks roheline, tiigid puhtad, et oleks kõrghaljastust, rohkem prügikaste ja jalgrattateid. Väga paljud meist elavad just rohelisema elukeskkonna pärast väikelinnas, mitte Tallinnas, ning seepärast tasub rohelise linna olemusele rohkem tähelepanu juhtida,“ leidis Krõõt Nõmmela-Mehide.
Teda üllatas ka see, et inimesed märkisid väga palju välja linna tiikide olukorda ja ootavad, et linnas oleks siiski ka ujumiskoht.
„Palju toodi välja liiklusprobleeme. Väga tugevalt tuli välja tänavate-teede olukord mõnes piirkonnas, näiteks Kondivalus ja tammiku taga, kus puudub jupiti kõnnitee. Inimesed tahavad jala, ratta ja lastevankritega liikuda, oodatakse kergliiklusteede juppide ühendamist,“ ütles Krõõt Nõmmela-Mehide.
Kogukonnatelgis välja tulnud murekohad ja ettepanekud antakse edasi ka Rakvere linnavõimule. „Augustis tahaks teha Lääne-Virumaa Arenduskeskuse toel arengupäeva, kus koolitajad ja mentorid aitavad leida koosloomekohta meie kogukonnaliikumise ja Rakvere linnavalitsuse koostööks. Eesmärk on, et mõttekoda oleks linna käepikendus inimestele info jagamisel ning samuti vahelüli, mis edastaks linnakodanike soovid linnavalitsusse ja volikogusse. Väga paljudes omavalitsustes see juba on ning tahame leida ka Rakvere jaoks sobiliku vormi,“ lisas Krõõt Nõmmela-Mehide.
Katrin Uuspõld
